Riigikohus kaevandusõnnetusest: töötaja süü ei välista tööandja süüd

Üldlevinud on arvamus, et enamik kaevandusõnetusi juhtub maa all. Ent entud juhul leidis raske vigastusega lõppenud õnnetus juba siis, kui maa alt välja toodud põlevkivi oli maa peale toimetatud.

FOTO: Peeter Lilleväli

Naistöötaja, kes sai kaks aastat tagasi Narva karjääris tööõnnetuses raskelt vigastada, suutis riigikohut veenda, et kaks alama astme kohut on eksinud, kui leidsid, et ta oli oma vigastustes ise süüdi. 

See juhtus 2010. aasta 25. märtsil Narva karjääri Viivikonna laadimiskompleksis. Seal vagunite täitmise ning põlevkiviproovide võtmisega tegelnud Diana avastas ühtäkki, et põlevkivi proovivõtumasin on katki. Naine pöördus lukksepa poole, kellega koos nad avasid masina trumli ülemise luugi ning märkasid, et põlevkivitükid olid ummistanud varbresti. Kui lukksepp resti eemaldas ning Diana hakkas käega ummistus puhastama, kukkus naise käele vasarpurusti. Tagajärjeks oli käeluu hulgimurd.

Nõuab 21 000 eurot

Kannatanu esitas Eesti Energia Kaevanduste vastu hagi, leides, et õnnetuse põhjustas tööandjapoolne ebapiisav väljaõpe.

Hageja leidis, et tööõnnetuse toimumises oli süüdi Eesti Energia Kaevandused, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras ning tööandja peab tagama töövahendi kasutamiseks väljaõppe ja ohutusalase juhendamise.

Vigastada saanud naine nõudis, et kaevanduskontsern maksaks talle kahju korvamiseks ligi 21 000 eurot.

Eesti Energia Kaevandused hagi ei tunnistanud, teatades, et Diana oli läbinud vajalikud ohutusalased juhendamised nii laadijana kui proovivõtjana.

"Tööõnnetuses oli süüdi hageja ja õnnetuse asjaolud olid fikseeritud tööõnnetuse raportis. Hageja täitis tööülesannet, mis ei kuulunud tema töökohustuste hulka," leidis kaevanduskontsern oma kohtule esitatud seisukohas, lisades, et seadet puhastama asudes eiras Diana kehtestatud tööohutusnõudeid.

Kontsern viitas võlaõigusseadusele, mille kohaselt tuleb kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada juhul, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse alusel. "Hagist ei selgu tööandja õigusvastane tegu, põhjuslik seos kahju ja tööandja teo vahel ning tööandja süü kahju tekitamises," leidis Eesti Energia Kaevandused.

Nii Viru maakohus kui Tartu ringkonnakohus asusid kaevanduskontserni poolele ja leidsid, et hagi on põhjendamata.

Väljavõte kohtuotsusest: "Maakohus leidis, et iseenesest oli õige tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes toodud järeldus, et ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega, ja selle kasutamisest saadud kogemusi. Maakohus oli siiski seisukohal, et mitte üheski ohutusjuhendis ei ole võimalik ette näha ega juhendada töötajat juhtudeks, kui töötaja on ise raskelt hooletu."

Vastutuse välistaks enda tahtlik vigastamine

Ent riigikohus, kuhu Diana lõpuks oma kaebusega jõudis, oli teist meelt.

Riigikohtu arvates leidsid alamad kohtud ekslikult, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et hageja enda hooletu tegevus välistab kostja vastutuse. Riigikohus on juba varasemates lahendites öelnud, et hageja kui kannatanu enda hooletu tegevus, mis aitas kaasa kahju tekkimisele, omab tähtsust üksnes kahjuhüvitise suuruse määramisel.

Kõrgem kohus leidis, et Eesti Energia Kaevanduste vastutus juhtunu eest oleks välistatud vaid juhul, kui Diana oleks tahtlikult tekitanud endale kehavigastuse. Ja lisas, et juhul, kui naine ei tahtnud ennast ise vigastada, on ettevõte siiski põhjustanud Diana kehavigastuse, "sest hageja sai kehavigastuse kostja seadmest (proovivõtumasin) tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu ajal, mil kostja seade oli käitatud kostja majandustegevuse käigus. Sellist seadme käitamist ja töötamist tuleb lugeda kostja tegevuseks, sest on selge, et see seade käitati ja see töötas kostja antud korralduse alusel".

Riigikohtu selgituse kohaselt tähendab see, et töövõtja ei pea tööandja vastutusele võtmiseks tõendama, et viimane rikkus tööohutuse nõudeid. "Küll aga saab kostja tõendada, et ta järgis tööohutuse nõudeid ning selle asjaoluga põhjendada /.../, et ta ei olnud hagejale kehavigastuse tekitamises süüdi hooletuse tõttu," väitis riigikohus.

Riigikohus tühistas Tartu ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti Diana kaebus rahuldamata, ning saatis asja kohtule uueks läbivaatuseks tagasi.

Tagasi üles