Uus politseijuht lubab Ida-Viru politseinikele suuremat palka

Uus politseijuht võtab suuna sellele, et hoida olemasolevaid politseinikke motiveerides neid Ida-Virumaal kõrgema palgaga, selmet otsida paaniliselt korrakaitsjaid juurde. Foto: Peeter Lilleväli

Elmar Vaher, kes on nädala juhtinud ligemale 5800 töötajaga politsei- ja piirivalveametit, lubas, et tulevikus on Ida-Viru politseinikel põhjust palgapäeval rohkem rõõmustada kui nende Tartu või Pärnu kolleegidel.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaher kinnitas eile oma töökohal Ida-Virumaa ajakirjanikke võõrustades, et regiooni politseinike põua leevendamine on tema prioriteet.

"Eesmärke on kolm. Politseinik, kes töötab selles piirkonnas, peab saama rohkem palka. Ma ei hakka praegu nimetama, kui palju, sest see oleks enesepetmine. Sest ega vaba raha ole, seda tuleb hakata tõsiselt organisatsioonist koukima."

Rohkem ressursse

Vaher on veendunud, et rohkem raha tuleb suunata sinna, kus toimub suurem hulk kuritegusid ja on vajadus rohkemate politseinike järele. "Praegu ei ole selleks head mudelit, aga olen veendunud, et seda saab teha. Loodan, et juba sügisel saame öelda, et Ida-Virumaal ressursid kasvavad. Kavas on, et politseinikud, kes töötavad Ida-Virumaal, hakkavad saama rohkem palka kui nende Tartu või Pärnu kolleegid."

Politseijuhi sõnul tuleks üle vaadata ka sisekaitseakadeemiasse sisseastumise tingimused. "Ega meil ole mõtet minevikuga väga võidelda, seda ei muuda. Peaksime tegema sisekaitseakadeemias kaks nimekirja: üks Ida-Virumaale, teine ülejäänud Eestile. Kas ei võiks üks võimalusi olla see, et inimene sisekaitseakadeemias õppides sooritaks riigikeeleeksami?" arutles ta.

Samamoodi peab Vaher õigeks, et inimesed, kes kandideerivad politseinikuks Ida-Virumaalt, lähevad pärast õpinguid sinna tööle. "Olen veendunud, et kõige paremat turvalisust saab anda see inimene, kes elab ise seal. Kui mina lähen täna Narva patrulli, siis ma ei tunne kogukonda, ei tea tänavanimesid ega arvamusliidreid, olen kohmakas ja ebaefektiivne."

Vaheri sõnul on aastaid töötatud põhimõttel, et saada politseisse rohkem inimesi. "Praegu peab mõtlema teisiti. Kõik rahalised võimalused tuleb panna nendele inimestele, kes praegu on. Sest kõige ebamugavam on organisatsioonile see, kui inimesed tulevad ja lähevad. See on väga kulukas."

Prioriteetideks narko ja illegaalid

Vaher märkis, et politsei- ja piirivalveameti prioriteedid on narkokuriteod ja töö illegaalidega. Viimase parandamiseks luuakse uuest aastast migratsioonipolitsei, mis annab inimestele, kes praegu seda tööd teevad, eriteenistuja staatuse ja suuremad õigused.

Varavastaste kuritegude puhul lähtutakse ka edaspidi põhimõttest, et iga üksiku varguse põhjalik uurimine on liiga kallis, pigem tuleb keskenduda nende ärahoidmisele.

"Kui inimeselt on midagi varastatud, siis ta muidugi mõtleb, et vajab abi kohe ja praegu ning et asja uuritakse nii, nagu pühendub Poirot iga kuriteo uurimisele. Seda me ei suuda ja seetõttu on meie kontaktid tavainimestega sageli konfliktsed. Me ei suuda uurida iga kuritegu, aga peame tegema kõik selleks, et neid ära hoida. Tegelema nende inimeste ja organisatsioonidega, kes ostavad kokku varastatud kraami."

Vaheri sõnul on politseinike töö üheks peamiseks eesmärgiks see, et inimesed jääksid tänaval ellu.

"Kui rääkida hiljutisest Narvas toimunud tapmisest (segastel asjaoludel tulistati surnuks üks inimene ning haavati teist - S. S-K.), siis isegi kui oleks rohkem patrulle, me ei suudaks selliseid asju ära hoida. Seda aega ei tule, et iga inimese kohta on üks politseinik, aga politseinikud peavad olema rohkem tänavatel nähtavad ja inimesi aitama."

Üks võimalus, kuidas politseinike näilist kohalolekut suurendada, on Vaheri sõnul see, et ka kriminaalpolitseinikud peaksid olema näiteks vargust uurides vormis ja sõitma politseiautos. See annaks märku, et politsei on linnas.

"Aga üldjoontes ei võrdu turvalisus politseinike hulgaga. Peame küll oleme eestvedajad, aga turvatunde annab see, kui inimesel on haridus, sõbrad, võimalus töötada, mitte et sinu töö on varastada nende tagant, kes tööl käivad. Et on remonditud teed ja ma ei pea tegema järske pöördeid selleks, et august kõrvale põigata ja seetõttu vastu äärekivi sõita," rääkis politseijuht.

"Inimeste mõtteviisi muutmise kõrval on siiski oluline ka politsei kohalolek," möönis Vaher. "On loodud spetsiaalne üksus, kes patrullib 50-70 protsenti ajast Tallinnas, aga väga tihti töötab praegu ka Narvas, Jõhvis ja Kohtla-Järvel, et anda sellele piirkonnale ressursse juurde."

Küsimusele, millal kinnitatakse ametisse uus Ida politseiprefekt, vastas Vaher, et kahe-kolme nädala pärast. "Mul on mõtteid, aga otsus pole veel langetatud. Loomulikult pean sealjuures nõu. Minu jaoks on väga oluline, et see inimene elaks seal. Teiseks otsin inimest väljastpoolt organisatsiooni, kas ta sealt ka tuleb, pole muidugi kindel. Loomulikult peab inimene tundma meie organisatsiooni ja meie eesmärke. Päris puhas leht ei saa olla."