Muuseumiööl süüviti kohalikku ajalukku

"Ro-Ro kunstilõke" muuseumiööl Narva kunstigaleriis. Foto: DMITRI LEŠIHHIN

Tänavune muuseumiöö, mis langes kokku rahvusvahelise muuseumipäevaga 18. mail, tõi inimesed muuseumisse Avinurmest kuni Narvani.

Traditsiooniliselt oli muuseumiöö külastusterohke Narva muuseumis, kus on rahvusvahelist muuseumipäeva ja -ööd prii sissepääsu ja kultuuriprogrammiga tähistatud üle-eestilisest muuseumiöökampaaniast kauem.

"Legend mustast inimesest" 

Kui üle-eestiline kampaania toimub alates 2009. aastast, siis Narvas korraldati esimene muuseumiöö juba 2005. aastal.

Narva muuseumi ürituste projektijuhi Paavo Krooni sõnul püüti muuseumiöö programmis juhinduda üleriigilisest muuseumiöö juhtlausest "Öös on inimesi" ja pöörata seega tähelepanu Narva linnuse ja linna endistele ja praegustele elanikele.

Enne muuseumiööd toimus muuseumi kollektsiooni Narva ajalooliste ja tänapäevaste fotodega täiendav fotokonkurss, mille võitsid Sergei Kudravtsevi ja Narva noorte meremeeste klubi esitatud fotod. Linnuses sai igal täistunnil näha režissöör Vladimir Bani lühifilmi "Legend mustast inimesest", mis on filmitud selle aasta märtsis Narva linnuse territooriumil ning mis on valminud Vene draamateatri näitleja Aleksandr Kutšmezovi, Narva Kesklinna gümnaasiumi õpetajate ja õpilaste ning Karu ajalooklubi osalusel.

Õhtu lõppes hiina laternate taevasselennutamisega linnuse Läänehoovis ja muusikalise tulevaatemänguga Narva kunstigaleriis. Narva muuseum on eriti tänulik neile narvalastele, kes täiendasid muuseumiöö kogumiskonkursi käigus muuseumi kogusid kohalikke lugusid jutustavate fotode ja dokumentidega.

Sel aastal jõudis Narva linnusesse ja kunstigaleriisse muuseumipäeva ja -öö jooksul kokku 3764 külastajat: muuseumipäeval käis Narva linnuses 1207 ja kunstigaleriis 120 inimest ning muuseumiööl kella 18-23 Narva linnuses 1947 ja kunstigaleriis 410 inimest.

Sõjafilmid

Jõhvi kindluskiriku muuseumi muuseumiöö teemaks olid vabadussõja sündmused Virumaal. Kirikus nägi muu seas Ida-Viru päritolu Elmo Nüganeni filmi "Nimed marmortahvlil". Filmi, mis lõi muide vaatajarekordi - 167 000 vaatajat, rohkem kui "Titanicu" vaatajaid Eestis -, väärtustas koha peal kohtumine autoriga.

Autor rääkis, et Eestis on palju teemasid, mis vajavad lahtirääkimist - näiteks aastad 1939 ja 1940. Sestap algavad tal tänavu filmi "1944" võtted. Film algab Sinimägedest ja lõpeb Sõrve säärel. See oli aeg, mil eestlased pidid sõdima laskurkorpuses, leegionis ja soomepoistena. Filmis kasutatakse palju tehnikat, tanke T34, lennukeid, filmivõtted toimuvad kahel suvel. "Filmist saab mõtteline järg filmile "Nimed marmortahvlil". "1944" on mõeldud lepitusfilmina - tahaks, et seda võiks vaadata oma lastelastega kõik sõjast osa võtnud veteranid, ilma et nad tunneks, et neile on liiga tehtud. Sõjakeerises oli Eesti väike riik suurte haardes - meilt ei küsitud, kas soovime suurriikide tülis kaasa lüüa või mitte," rääkis Nüganen Jõhvis.

Leo Kunnase stsenaariumi järgi tehtud filmis ütleb üks tegelastest, et ükskõik, milline otsus sõja ajal tehakse, kõik otsused on 1939. aasta järel valed.

Tänavu sõitis esimest korda muuseumipäeval  ringi muuseumibuss, mis kulges Anneli Bobrovi giidijutu saatel Aserist Avinurme, põigates vahepeal sisse Kukruse polaarmõisa, Iisaku muuseumisse ja Avinurme elulaadikeskusesse. Muuseumibussis tuuritas 40 inimest ja näiteks Kukrusel käis matkasell Marko Kalduri ekstreemseid pajatusi kuulamas lisaks 30 inimest.