Eluaegne vang pürib Jõhvi volikogusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi valla valimiskomisjonile saatis kandideerimisavalduse Viru vanglas istuv Romeo Kalda, kes kannab eluaegset vangistust politseiniku tapmise eest.
Romeo Kalda esitas avalduse Jõhvi volikogusse kandideerimiseks üksikkandidaadina. Kandideerimise ankeedis, kus kandidaat peab allkirjaga kinnitama, et ta vastab kõigile kandidaadile esitatavatele nõuetele, on maha tõmmatud see rida, kus kandidaat kinnitab, et teda ei ole kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja ta ei kanna vanglakaristust.
Nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise kui riigikogu valimise seaduse kohaselt ei saa kohtu poolt süüdi mõistetud ning vanglakaristust kandev isik hääletada ega kandideerida nendesse kogudesse.
Viitab Euroopa inimõiguste kohtule
Kas Romeo Kalda pole nende seadustega kursis? Vähe sellest, ta on kursis ka Euroopa inimõiguste kohtu varasema praktikaga, mille kohaselt ei tohi vangide hääletamiskeeld olla absoluutne, nagu see Eestis praegu on.
Tänavu jaanuaris arutas riigikohus Romeo Kalda kaebust Viru vangla peale, kes jättis 2011. aasta veebruaris läbi vaatamata Kalda taotluse osaleda sama aasta märtsis toimunud riigikogu valimisel. Vangla viitas just sellele seadusepügalale, mis jätab vangid ilma hääletamisõigusest.
Riigikohus võttis otsuse tegemiseks seisukoha riigikogult, õiguskantslerilt, justiits- ning välisministrilt, kes kõik tunnistasid, et praegu kehtiv seadus on vastuolus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga.
Õiguskantsler on eelnimetatud valimisseaduse normide muutmise vajadusele varem tähelepanu juhtinud ka oma pöördumises riigikogu põhiseaduskomisjoni poole. "Toonased arutelud riigikogu põhiseaduskomisjonis ja küsimuse arutamiseks kokku kutsutud laiapõhjaline nõupidamine ei viinud vajalike seadusemuudatuste algatamisele. Siiski on õiguskantslerile teadaolevalt praeguseks ajaks taas alustatud sama küsimuse analüüsimist riigikogu põhiseaduskomisjonis," teatas õiguskantsler, kelle arvates on seadus vastuolus ka kahe põhiseaduse paragrahvi koostoimes.
§ 58 räägib, et seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.
§ 11 aga ütleb, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Seadusemuudatused tulekul
Riigikogu teatas riigikohtule, et vangide valimisõigust arutati parlamendi põhiseaduskomisjoni 5. novembri 2012. aasta istungil ja põhiseaduskomisjon on saatmas justiitsministeeriumile kirja, milles palub valmistada ette sellekohased seadusemuudatused.
Ka riigikohus möönis, et tegemist võib olla põhiseadusevastase seadusesättega, kuid kõrgem kohus ei saa seda tuvastada, sest Kaldal puudus õigus esitada individuaalkaebust otse riigikohtule. Sellega lükkas riigikohus Kalda kaebuse tagasi, kuna see polnud lubatav.
Eile koostas Jõhvi valla valimiskomisjoni esimees Piia Lipp Romeo Kaldale vastust, kus keeldutakse teda üksikkandidaadina registreerimast.
Tema sõnul on õiguskantsler küll leidnud, et vangide valimisõiguse piiramine ei tohiks olla absoluutne, kuid riigikogu pole seadust muutnud. "Seetõttu vastan ma talle eitavalt," sõnas Lipp.
Valimiskomisjoni esimehe sõnul rääkis ta Romeo Kaldaga telefoni teel ning viimane palus ennast kanda ka valijate nimekirja. Ent neid nimekirju pole veel koostatudki, sest seda tuleb teha 30 päeva enne valimisi. Pealegi pole Romeo Kalda registreeritud elukoht Jõhvi vallas, sõnas Lipp. Seadus näeb ette, et kui isik pannakse vangi, ei muuda see automaatselt tema registreeritud alalist elukohta.
Piia Lipu sõnul oli nende õigusalane vestlus telefonitsi viisakas. "Lõpuks soovis Romeo Kalda mulle pikka iga. Ei tea, kas see oli mingi tagamõttega öeldud," sõnas Lipp.
Romeo Kalda haavas 1996. aasta 27. aprilli öösel Tallinnas raskelt teda kinni pidada üritanud politseinikku Mart Laant, kes suri samal ööl Mustamäe haigla operatsioonilaual. Selle eest mõisteti Kaldale surmanuhtlus, mis hiljem muudeti eluaegseks vanglakaristuseks.