Narva Aleksandri kogudusel lasub hiigelnõue

Villu Jürjo: "Kui keegi kujutab ette, et Eestimaa kogudustel on kuskil miljoneid eurosid, siis ta eksib." Foto: Matti Kämärä

EELK Narva Aleksandri kogudus ei lepi kolmapäeval Viru maakohtus langetatud otsusega, mille järgi  peab kogudus tasuma ASile Eviko üle poole miljoni euro, ja teda esindavad juristid kaebavad otsuse edasi.

Kui Põhjarannik päev pärast Viru maakohtu otsust, mille järgi EELK Narva Aleksandri kogudus peab ASile Eviko tasuma üle 530 000 euro, koguduse õpetajalt Villu Jürjolt uuris, kust kavatsetakse see summa võtta, ütles too, et koguduse kassas on 3000 eurot ja peale selle on uue oreli soetamiseks arvel 9000 eurot.

Praost infosulus

"Kui keegi kujutab ette, et Eestimaa kogudustel on kuskil miljoneid eurosid, siis ta eksib. Kas me peame selleks midagi oma kinnisvarast või maadest müüma, on vara rääkida, sest kahtlemata kaevatakse kohtuotsus edasi. Kui meie võidame järgmises kohtuinstantsis, kaebavad jällegi väljapressija esindajad edasi. Igal juhul kestab see aastaid," ütles Jürjo.

Kirikuõpetaja saatis Põhjarannikule ka avalduse pealkirjaga "Narva Aleksandri kogudusel on oht langeda väljapressija ohvriks", mis lõpeb kinnitusega, et Narva Aleksandri kogudus ei ole kelleltki võtnud laenu "ühtegi senti ega kopikat ega võlgne väljapressijale midagi", ning et kogudus pole tellinud suurkiriku taastamisel mingeid töid, mille eest oleks tasumata - sellega tegeles SA Narva Aleksandri Kirik.

Põhjarannik pöördus ka EELK Viru praostkonna praosti Peeter Kalduri poole, küsimaks tema kommentaari toimuva kohta. Praost tunnistas, et teda on skandaalse kohtuasja üksikasjadest teadmatuses hoitud.

"Kõigi koguduste õpetajate asi on praosti toimuvast informeerida ja on äärmiselt kurb, kui praost on infosulus. Villu Jürjo väidab, et tegemist on kogudusevastase vandenõuga, aga ma ei tea seda. Ütlesin ka kirikuvalitsusele, et Jürjot tuleb karistada, sest ei tohi tekkida sellist konfliktset situatsiooni. Kirikuõpetaja peab tagama, et suhted oleksid kõigiga head," ütles Kaldur, lisades, et väikesi apse juhtub kõigil, aga Aleksandri koguduse ümber toimuv ei ole väike arusaamatus.

Praost lausus, et kui kogudusele esitatud nõue jääb ka järgmistes kohtuastmetes püsima, ei saa praostkond aidata. "Üldkirik võib summa tasuda, aga kogudusele jääb võlg ikkagi," sõnas Kaldur.

Segane skeemitamine

Hageja advokaadi Kerli Kase sõnul andis AS Eviko 27. veebruaril 2009 kogudusele laenu 195 371 krooni ja kuu hiljem summas 1 873 800 krooni, et tasuda koguduse vanu laene ja finantseerida ehitustegevust. Kase ütles, et laenu küsisid ja läbirääkimistel osalesid koguduse nimel Villu Jürjo ja Heikki Lättemaa. Jürjo juhitav kogudus lubas selle mõne kuu jooksul tagastada ning kogudus asus saadud laenusid ka kasutama.

"Kirikuõpetaja Villu Jürjo andis mitmel aastal ehitajale lubadusi laen tagasi maksta ja tunnistas laenu. Pärast kohtusse pöördumist väitis Villu Jürjo, et laenu ei ole kunagi saadud. Seda väidab ta tänini, hoolimata sellest, et kohtul on koguduse pangaväljavõtted, kust Eviko ülekanded on must valgel näha. Kuivõrd Villu Jürjo eitas laenu saamist laenulepingute alusel, esitas Eviko kohtusse paralleelselt laenulepingust tuleneva nõudega ka alusetu rikastumise sätetest tuleneva nõude ning viimase nõude kohus kogu ulatuses ka rahuldas," ütles Kase.

Peale selle garanteeris kogudus 21. oktoobril 2008 SA Narva Aleksandri Kirik projektijuhile Lättemaale antud laenu summas 5 500 000 krooni. Kohus tuvastas, et seda raha kasutati samuti ehitustegevuseks. Alguses väitis Jürjo, et mingit ehitustegevust pole toimunud. Seejärel viidi EELK Konsistooriumi vahendusel läbi ehitusekspertiis, mis kinnitas, et kõik lisatööd objektil on tehtud. Kohtumenetluse käigus väitis Jürjo, et kirikuseaduse järgi polnud tal üldse õigus laenu garanteerida.

Kohus asus seisukohale, et garanteeritav kohustus oli otseselt võetud garantii andja huvides tema kinnistul asuva ja tema põhikirjaliseks tegevuseks vajaliku sakraalehitise - Narva Aleksandri kiriku remonttööde eest tasumiseks. Kohus ütles, et garantii on kehtiv ja AS Evikol oli põhjust garantii kehtivust uskuda.