Saada vihje

Kiirabi kutsuti välja rohkem kui 25 000 korral

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
SA Ida-Virumaa Kiirabi on osutanud maakonnas kiirabiteenust juba 12 aastat ning tal on 120 töötajat. Nüüd aga ei ole selgust, kas ta osutab teenust ka edaspidi või tuleb siia teine firma.
SA Ida-Virumaa Kiirabi on osutanud maakonnas kiirabiteenust juba 12 aastat ning tal on 120 töötajat. Nüüd aga ei ole selgust, kas ta osutab teenust ka edaspidi või tuleb siia teine firma. Foto: Peeter Lilleväli

Kuigi konkursi kiirabiteenuse osutamiseks Ida-Virumaal võitis erafirma Karell Kiirabi Tallinnast, teeb seda tööd jätkuvalt SA Ida-Virumaa Kiirabi. Läinud aastal sai ta 25 310 väljakutset, toimetades haiglasse üle 6000 inimese.

SA Ida-Virumaa Kiirabi peaarst Maksim Kabanov märgib, et kõige levinum kiirabi väljakutse põhjus oli mullu hüpertooniatõbi, teisel kohal olid kõhuvalud, kolmandal virvendusarütmia. 2012. aastal olid teisel kohal ülemiste hingamisteede infektsioonid, kolmandal aga kõhuvalud.

Kõige rohkem oli C-prioriteediga väljakutseid: abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik. Kiirabibrigaad peab reageerima nelja minuti jooksul. Teisel kohal olid B-prioriteediga väljakutsed: sel juhul ei ole abivajaja seisund erakorraline ning puudub oht abivajaja elule või meditsiiniteade pärineb isikult, kes ei oska anda abivajaja seisundi kohta mingit teavet.

Võrreldes 2012. aastaga vähenes D-prioriteediga väljakutsete arv,  kui abivajaja seisund on eluohtlik ning kiirabibrigaad peab välja sõitma ühe minuti jooksul.  Kõige vähem esines A-prioriteediga väljakutseid, kui abivajaja seisund on stabiilne ja puudub oht tema elule.

Asutuse töö on ohus

SA Ida-Virumaa Kiirabi on osutanud maakonnas kiirabiteenust juba 12 aastat ning tal on 120 töötajat. Nüüd aga ei ole selgust, kas ta osutab teenust ka edaspidi või tuleb siia teine firma.

Läinud suvel võitis terviseameti korraldatud avaliku konkursi kiirabiteenuse osutaja leidmiseks Ida-Virumaal järgnevaks viieks aastaks alates 2014. aastast Tallinnas tegutsev AS Karell Kiirabi.

Ida-Virumaa Kiirabi vaidlustab seda otsust kohtus, tõestades, et Karell Kiirabil ei ole nii suures regioonis kvaliteetse kiirabiteenuse osutamiseks seadmeid ega ressursse. "Me töötame praegu vana lepingu alusel, mis kehtib tänavuse aasta märtsini," ütleb asutuse juht Arnold Persidski.

Linnapead pöördusid ministrite poole

SA Ida-Virumaa Kiirabi lõid neli omavalitsust: Kohtla-Järve, Sillamäe, Kiviõli ja Jõhvi vald. Kohtla-Järve, Sillamäe ja Kiviõli linnapea allkirjastasid pöördumise siseministri, sotsiaalministri ja terviseameti juhi poole, milles väljendavad muret Ida-Virumaa kiirabi ümber tekkinud olukorra üle.

Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et "kuni kestab kohus, ei taha me istuda, käed rüpes, ja oodata,  kuni meie organisatsioon laiaks litsutakse". Tema arvates lubas Karell Kiirabi seda, mida tegelikkuses täita ei suuda. Näiteks seda, et kui kiirabiautot peaks mingi eriolukord tabama, jõuab varubrigaad 15 minutiga igasse Ida-Virumaa nurka. See on täiesti ebareaalne. Kuid need 15 minutit olid paberil mõjuvamad näitajad kui reaalsed numbrid.

Sillamäe linnapea Tõnis Kalberg arvab, et kiirabiteenus ei ole lihtsalt äriteenus. Ta leiab, et on täiesti väär, kui operatiivteenuse osutamise konkursi võitjaks osutub firma, kellel ei ole mingisuguseid ressursse: ei autosid, personali ega teadmisi piirkonnast. Seepärast tahavad omavalitsused saada ministritelt selgitusi, kuidas sai Eestis võimalikuks selline asi, et juriidiliselt on kõik korrektne, tegelikult aga täiesti ebakorrektne.

Kvaliteedi küsimus

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar pöördumist ei allkirjastanud. Ta põhjendab oma seisukohta sellega, et ei näe selles mingit mõtet, asja peab lahendama kohus.  Ta märkis, et oluline ei ole ju organisatsiooni nimi, vaid see, et kiirabiteenus oleks kõrgel tasemel.

"Ida-Virumaa Kiirabi osutabki kõrgetasemelist teenust, selles ei tasu kahelda," ütleb Arnold Persidski. "Seda kinnitavad ka Eesti kiirabi liit ja Eesti erakorralise meditsiini arstide selts. Kuidas aga osutab kõrgetasemelist teenust firma, kellel ei ole praeguse seisuga isegi tegevuslitsentsi, on suure küsimärgi all. Meditsiinilisi küsimusi peavad lahendama spetsialistid, praegu osaleme aga absurditeatris, kus ametiliitudest saavad erakorralise meditsiini sektoris toimuvate sündmuste kõrvaltvaatajad."

Märksõnad

Tagasi üles