Virumaa kirjandusauhinnale on kaheksa pretendenti

Käesoleva aasta Virumaa kirjandusauhinna nominente pole praegu kõiki võimalik laenutada ei Ida- ega Lääne-Viru keskraamatukogust - need on ka lugejate seas nii popid. Foto: Peeter Lilleväli

Vähem kui kuu aja pärast on teada 26. Virumaa kirjandusauhinna laureaat. Selle nominentideks on tänavu kaheksa eripalgelist raamatut, mille ühisnimetaja on märksõna "aja lood".

Kaht Virumaad ühendava Virumaa kirjandusauhinna žürii on praeguseks põhjaliku kaalumise järel pannud kokku kaheksast raamatust koosneva nominentide nimistu.

Tihe sõel

Sinna kuuluvad järgmised raamatud: Kristiina Ehini "Paleontoloogi päevaraamat", Ene Hioni "Valdo Pant", Andrei Ivanovi "Harbini ööliblikad", Viktoria Ladõnskaja "Lasnamäe valge laev", Valdur Mikita "Lingvistiline mets", Pille-Riin Purje "Velda Otsus - nimi eesti kultuuris", Rein Põdra "Voor" ja Jaak Urmeti "Saarineni maja. Sada aastat ajalugu 1912-2012".

Lääne-Viru keskraamatukogu lasteosakonna juhatajast kirjandusauhinna  žürii liige Reet Tomband ütles nimekirja kommenteerides, et oli, mille seast valida, ja et nimekiri sai ka piisavalt pikk - on, mille üle arutada ning mida kaaluda.

Tombandi sõnul jäid - tema kui endise eüeka kurvastuseks - lõppnimekirjast välja näiteks Tiit Pruuli "EÜE jälg", kuna leiti, et seal on rohkem mõnusat nostalgiat kui kirjandust, ja Jüri Valge näidend "Kas siis selle maa keel...?". Viimane on mõttekujutuslik lavapilt, kus kohtuvad 33 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaati aastaist 1989-2013 akadeemiku endaga ning jutustavad oma tööst eesti keele harimise ja uurimise alal. Samuti jäid välja mõned koduloolised üllitised, mis on tublid küll ühe asula loo pajatajana, aga mil endil puudub suurem kirjanduslik ambitsioon.

Soliidne auhind

"Ka "Saarineni maja" väljajätmist kaaluti, sest see on tegelikult ühe hoone monograafia, aga seal on nõnda palju kenasid kirjanduslikke linke, et seda ei raatsitud teha," paljastas Tomband telgitaguseid.

Mitmed tänavu nominentideks pürginud autorid on varemgi Virumaa kirjandusauhinna lõpusirgel olnud. Näiteks Hion raamatuga "Armastab, ei armasta", Purje teatriteemaliste üllitistega, Põder oma romaanidega, rääkimata Jaak Urmetist, kelle postmodernistlik romaan "Lipamäe" pälvis auhinna 2002. aastal - see ilmus küll Wimbergi nime all.

Žürii langetab oma otsuse käesoleva aasta 8. nädalal. Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mille asutas 1989. aastal Virumaa Fondi nõukogu. 1998. aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit. Esimese auhinna pälvis Jaan Kross romaaniga "Wikmani poisid" ja eelmine läks mullu Mihkel Mutile romaani "Kooparahvas läheb ajalukku" eest.