Põlevkivi edasine kasutamine vajab märksa rohkem uuringuid

Põlevkivitootmise pärandmõju on ka suletud kaevanduste hüljatud hooned. Foto: Peeter Lilleväli

"Kes ja kuidas määrab põlevkivi arengukava keskkonnamõjude olulisuse?" küsis maavanem Andres Noormägi arengukava koostajatele saadetud ettepanekutes.

"Viimased komplekssed uuringud põlevkiviregiooni keskkonnaseisundi kohta pärinevad 1980. aastatest; need on väga aegunud, metoodikad on kolmekümne aasta jooksul muutunud," tõdes maavanem Andres Noormägi  arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmist rääkides.  "Mingeid uuringuid on ju ka hiljem tehtud, aga need on kõik kuidagi pealiskaudsed ega anna tervikpilti. Räägitakse mõjude hindamisest, aga pole selge, kes ja kuidas nende olulisuse määrab."

Sama meelt on ka Jõhvi vallavalitsuse arendusnõunik Rein Luuse: "Tervikkäsitlusi, uuringuid kogu keskkonnaseisundi kohta pole tehtud; uuritud on ühe kaevevälja kaupa, suts siit ja suts sealt. Oluline oleks uurida ka altkaevandatud alasid, saamaks teada, kuidas senine kaevandamine on mõjutanud edaspidiseid maakasutamise võimalusi: ehitustegevust, põllumajandust ja metsamajandust."

Varem tehtu mõju teadmata

Andres Noormäe sõnul tuleks uurida sedagi, kuidas on keskkonda mõjutanud  endiste põlevkivialade taastamiseks tehtu, ning kindlasti tuleks koostada kogu kaevandamisest mõjutatud piirkonna hüdrogeoloogiline mudel.

"Veeressursi olemasolu ja kasutamine on meil juba praegu üks peamisi valukohti,"  viitab ta Kurtna-Vasavere veehaarde  ja Estonia kaevanduse mõjule Kurtna järvedele.

Põhjalikumat käsitlemist vajavad varasema kaevandamise järelmõjud. "Kuidas saaks üleujutatud kaevandustes olevat kümmet miljonit kuupmeetrit vett kasulikult rakendada?" toob  Noormägi näiteks. "Millised  mõjud toimivad üleujutatud kaevanduste tervikutele ja kui suur on seal tulevikus langatusoht?  Vaja  on välja töötada ka suletavate kaevanduste kuivendussüsteemide ja ülevoolupuurkaevude rajamise tingimused."

Nii maavalitsus kui Jõhvi vallavalitsus tõstatasid taas teema, et keskkonnainvesteeringute keskusele  (KIK) eraldatud riiklikest vahenditest umbes 80% moodustavad põlevkivikaevandamise keskkonnatasud, ent Ida-Virumaa omavalitsustele laekub sellest projektide kaudu  tagasi napilt 10%.

"Sealjuures lasub projektide omafinantseerimise ja elluviimise koormus omavalitsustel, kes ei ole kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud probleeme põhjustanud ning osa neist pole kaevandamisest ka mingit maksutulu saanud," peaks Rein Luuse sõnul nende probleemidega tegelema keskkonnaamet  ning omaosalus kaetama riigieelarvest.

Kohapeale suurem otsustusõigus

Väga oluline on kaevandamise sotsiaalmajanduslik pool, mille puhul arengukava keskkonnamõju hinnates tuginetakse üksnes mullu Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tellimusel valminud poliitikauuringute keskuse Praxis uuringule.

Noormägi  on seisukohal, et aruandes tuleb esitada neile mõjudele eraldiseisev hinnang ning seda koos leevendavate abinõudega.

"Nende mõjude nägemiseks ei ole vaja kaugele minna: Viivikonna, Oru, Sompa... Kas me tahame selle kordumist?  Muidugi tahab ettevõtja võimalikult kiiresti kaevandada ja oma tulu kätte saada. Meie näeme pigem pikaajalist protsessi, mille mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale on väiksem."

Meetmed, mida hakatakse töötajatele ja elanikkonnale mõeldes ennetavalt rakendama juba siis, kui põlevkivivarud selles piirkonnas alles lõppema hakkavad, peaksid tema sõnul juba KSH aruandes esile tulema.

"Omavalitsuste tarbeks  tuleks välja töötada nende mõjude leevendamise programm ning eraldada selle jaoks raha KIKi sihtotstarbelise alamprogrammina," peaks Noormäe sõnul sinna esitatavate projektide hindamisel jääma otsustusõigus maakonna omavalitsusliidu, maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste asjatundjatele.

"Kohalik institutsioon tunneb kohalikku olukorda kõige paremini; me peame olema otsustamise protsessis sees," kavandab maavanem arengukava koostajatega sel teemal põhjalikumaid läbirääkimisi.

Uuringutele kindel eestvedaja

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava koostamisel lisauuringuid ette ei nähta.

"Kui arengukava koostamise ajagraafikut vaadata, siis on ilmne, et ega neid lisauuringuid eriti teha taheta," nentis Rein Luuse.

Tegemata on ka osa eelmise, 2008.-2015. aasta arengukava rakendusplaanis ettenähtud uuringutest.

"Ega me nende uuringute tegemist muudmoodi mõjutada saa kui seda valdkonda pidevalt fookuses hoides," arvab Andres Noormägi otstarbekaks, et uuringute teemal oleks mõne õppe- või teadusasutuse näol kindel eestvedaja. "Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus näiteks."