Tudengid pakkusid energiahiiule nutikaid ideid

Esiplaanil on võidumeeskond Tallinna tehnikaülikoolist, kes pakkus välja idee kaevandada üleujutatud kaevandustest põlevkivi nii, nagu kaevandatakse teemante merepõhjast. Foto: Peeter Lilleväli

Mõte kaevandada üleujutatud kaevandustest robotite abil sinna jäänud põlevkivi nii, nagu kaevandatakse teemante merepõhjast, oli üks paljudest, mida üliõpilased Eesti Energiale välja pakkusid.

TTÜ Virumaa kolledžis toimunud inspiratsioonipäeval "Ettevõtlik insener" võidutses Tallinna tehnikaülikooli meeskond, kes tuli välja ideega kasutada uppunud kaevandustesse jääva põlevkivivaru kaevandamiseks avamerekaevandamise tehnoloogiat.

Geotehnoloogia tudengid Peeter Koll, Anni Mikko, Mari-Liis Tamm ja soojusenergeetika üliõpilane Joonas Sernjuk võtsid eeskuju Lõuna-Aafrikast, kus teemantide kaevandamiseks merepõhjast kasutatakse spetsiaalset baaslaeva.

Sellelt lastakse ookeanipõhja roomikutel kaugjuhitav kombain, mis kobestab noole otsas oleva tööorganiga merepõhja setteid ning imeb need seejärel pulbina koos neis leiduvate kivide ja teemantidega torusse. Mööda toru pumbatakse pulp laeva rikastusvabrikusse, kus aherainest eraldatakse teemandid.

Põlevkivikaevanduses kasutamiseks on vajalik kombaini kohandamine kaljustes kivimites töötamiseks ja selle kõrguse vähendamine maksimaalselt kahe meetrini, et see mahuks liikuma ka vanades kaevandustes, selgitas võidumeeskond.

Julge fantaasia

"See kõige rohkem punkte saanud idee oli ka minu arvates lennukaim, sest ühendas tänapäeva fantaasia tulevikus vajalike lahendustega. See on omadus, mida ma nutikalt insenerilt eeldan - julget fantaasiat, millel on taga asjakohased teadmised," kommenteeris Eesti Energia maavarade valdkonna keskkonnajuht Kalmer Sokman.

Ta lisas, et väga palju seni teostamata ja üdini originaalseid ideid sellelt ürituselt ei tulnud, ent ühe päevaga ongi raske midagi täiesti enneolematut välja mõelda. "Peamine on siiski see, et noored said võimaluse koos spetsialistidega keskenduda tööstuses esinevatele praktilistele küsimustele."

Sokmani kinnitusel on järelkasvu küsimus ettevõttele äärmiselt oluline ning sääraste ürituste puhul on kasu vastastikune: noored on paremini kursis sellega, mis Eesti energeetikas toimub, ja Eesti Energia saab näidata, et on hea tööandja, kellel on andekatele inseneridele pakkuda piisavalt väljakutseid.

Inspiratsioonipäeval osalesid ettevõtlikud tudengid Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti maaülikoolist, Narva kutseõppekeskusest, Ida-Virumaa kutsehariduskeskusest ja TTÜ Virumaa kolledžist. Üliõpilased pakkusid välja üle 20 omapoolse tulevikulahenduse mitmesugustele aktuaalsetele probleemidele. Näiteks mida teha põlevkivituhaga, kuidas kasutada tööstusmaastikku ja suletud kaevandused enda kasuks tööle panna.

Žürii tunnustas näiteks Narva kutsehariduskeskuse mehhatroonikute meeskonna pakutud mõtet kasutada põlevkivituhka ehitusmaterjalide toorainena, millest ehitataks saar Soome lahte. Saarel asuks tuulegeneraatorite park ning puhke- ja spordiala.

Taasavastatud vanad

Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste sõnas, et loomulikult ei tule selliselt ürituselt valmis projekti, mida oleks võimalik hommepäev ellu rakendada, kuid huvitavaid mõttesuundi kaugemaks tulevikuks sai sealt küll.

"Isegi kui mõnikord tundub, et "seda juttu oleme me juba kuulnud", siis tegelikult paljud uued arendused ongi taasavastatud vanad ning ühtki mõtet ei tasu kaalumata nurka visata."

Meriste lisas, et kuna üliõpilasi ei kammitse juba töötavate spetsialistide teadmised, reeglistikud ega majanduslikud mudelid, liigub nende mõte vabamalt.

Inspiratsioonipäeva korraldasid Eesti Energia toel TTÜ Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskus, Tartu ülikooli ideelabor ja CPD arenduskeskus.

Põlevkivi kompetentsikeskuse ettevõtlusjuht Liis Sepp märkis, et inspiratsioonipäevaga julgustati tudengeid olema ettevõtlikud. "Oleme konkursi "Ajujaht" koostööpartner, kuid kahjuks jõuab suhteliselt vähe energeetika valdkonna ideid staadiumisse, kus saaksime neid oma keskusega toetada," selgitas ta.

Sellest hakkas idanema mõte korraldada inspiratsioonipäev, et näidata insenerikutse võimalusterohkust ja atraktiivsust. "Soovisime, et tudengid tuleksid oma ideedega välja, lahendaksid suurtööstuse reaalseid probleeme või arendaksid oma ideest hoopis väikeettevõtlust," rääkis Sepp.