Narvas kohtunud välisministrid taunisid Putini agressiooni
10. märts 2014, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvas kohtunud Põhja- ja Baltimaade ning Visegradi riikide välisministrid peavad oluliseks Ukrainasse Euroopa Liidu vaatlusmissiooni saatmist ja energiasõltumatuse suurendamist.
Eesti välisminister Urmas Paet kinnitas, et suurem osa kahepäevasest kohtumisest pühendati Ukraina kriisi arutelule.
"Kui planeerisime seda kohtumist Narvas, ei näinud me ette, et 21. sajandil on võimalik ikka veel see, et üks riik Euroopas tungib sõjaliste vahenditega teise riiki. Tänaseks on Venemaa agressiooni selgelt hukka mõistnud suur osa rahvusvahelisest kogukonnast, sealhulgas Euroopa Liit ja NATO."
Seisukohta, et Venemaa agressioon Ukrainas ei ole aktsepteeritav ja see tuleb lõpetada, väljendasid eilsel pressikonverentsil veel kord Narva kogunenud välisministrid.
Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles, et riigid, kellel on piir Venemaaga, sooviksid loomulikult näha rohkem Vene turiste ja investeeringuid. "Paljudel meil on Venemaaga tugevad majanduslikud sidemed, näiteks meile on kaubavahetus Venemaaga sama olulisel kohal kui USAga. Viimane asi, mida me tahaksime, oleks konflikt Venemaaga, aga sellele vaatamata ei saa Ukrainas toimuvat aktsepteerida."
Üle piiri
Paet lisas, et jutuks tulid erisugused stsenaariumid. "Muidugi kõige rohkem soovitud on see stsenaarium, et Venemaa saab selgelt aru, et on läinud üle piiri, et tal ei ole maailmas sellele käitumisele toetajaid, taandub oma varasematele positsioonidele ja lõpetab Ukrainas agressiooni."
Paeti sõnul ei ole kindlasti vastuvõetav, et Euroopasse tekib juurde üks uus konfliktipiirkond. "Ükskõik, kas seda kutsutakse külmutatud konfliktiks või mingisuguse muu sõnaga, aga selline edasine asjade käik ei saa olla mingil juhul aktsepteeritav."
12 Euroopa riigi ministri ühisavalduses mõisteti hukka rünnak Ukraina suveräänsuse ning territoriaalse terviklikkuse suhtes, tauniti ebaseadusliku referendumi korraldamist Krimmi liitmiseks Venemaaga ja peeti oluliseks, et Vene parlament tühistaks rahvusvahelise õigusega vastuolus oleva otsuse, mis lubab Vene sõjaväge kasutada Ukrainas.
Välisministrid leidsid, et Ukraina aitamiseks tuleb sinna võimalikult ruttu saata Euroopa Liidu vaatlusmissioon, kes jälgiks kohapealseid arenguid Ukrainas.
Julm propagandasõda
Rootsi välisminister Carl Bildt tuletas meelde, et seoses Ukraina sündmustega on maailm kistud hiiglaslikku propagandasõtta. "Elame julma propaganda ajastul, kus iga minut levitatakse miljonitele inimestele valeinformatsiooni. Peame olema palju paremad oma tõe rääkimisel, jõudmaks ka nendeni, kes jäävad meie käeulatusest tavaliselt välja."
Ungari välisminister János Martonyi leidis, et Euroopa Liit on reageerinud sündmustele Ukrainas adekvaatselt, mitte liiga aeglaselt nagu kritiseeritud.
"Euroopa Liit pole perfektne, aga annab endast parima. Euroopa Liidu poliitiline seisukoht on täiesti selge. Ka täna käis Ukraina teema läbi igalt poolt, ükskõik, kas me rääkisime idapartnerlusest, transpordist või energiast."
Paet rõhutas, et tuleb astuda kõikvõimalikke samme, mis suurendaksid Euroopa energiasõltumatust ja laiendaksid energiaallikaid. "Meile on väga oluline, et Eesti oleks nii energia- kui infrastruktuuriühendustega võimalikult tugevalt seotud muu Euroopaga."
Paeti sõnul kolmekordistas neljapäeval avatud Estlink 2 merekaabel Eesti ja Soome vahelist ülekandevõimsust. "Elektritootjad ja -tarbijad saavad osta ja müüa elektrit oluliselt suuremal Põhja- ja Baltimaade turul, mis tähendab suurenenud konkurentsi ning nii on tarbijatele tagatud parim elektrihind, aga ka energiajulgeolek."
Paet pidas oluliseks Ida-Balti ühtse gaasituru loomist, et vähendada sõltuvust ühest allikast. "Meile on väga tähtsad regionaalsed projektid ning Balti riikide vaheliste ühenduste parandamine, gaasimaardla laiendamine Lätis ning regionaalne LNG terminal," loetles minister.
Ta lisas, et Eesti ootab kildagaasi uurimise tulemusi Poolas ning toetab uuenduslikku lähenemist omamaiste ressursside kasutamisel.
Poola kolleeg Radoslaw Sikorski tõi esile, et kaks kolmandikku gaasist, mida riigis tarbitakse, tuleb Venemaalt ja sellest ilmajäämine läheks kenakesti maksma. "Aga selle hind, kui me aktsepteeriksime põhimõtet, et Euroopas võib muuta piire etnilisel ettekäändel, oleks palju kõrgem. Sellepärast peame tõsiselt tegelema energiasõltumatuse küsimusega."