Narva karjäär poeb osaliselt maa alla

Kui praegu toimetavad Narva karjääri väljadel ekskavaatorid, siis 2017. aastast peaks neile lisaks tulema ka kombainid, mis toovad lõunapoolses osas põlevkivi välja maa alt. Foto: Matti Kämärä

Eesti Energia soovib Narva karjääri lõunapoolses osas rajada allmaakaevanduse, kuna sel moel on põlevkivi maa seest välja toomine ettevõtte hinnangul otstarbekam nii majanduslikus mõttes kui keskkonnahoiu seisukohast. 

Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrov ütles eile Sillamäel toimunud põlevkivipäeval, et kuna põlevkivikihid lähevad lõuna poole liikudes aina sügavamale, siis tuleb senise tootmismahu säilitamiseks kasutada uusi mooduseid, mis ei ajaks kõrgeks kaevandamise omahinda ja säästaks samal ajal ka loodust.

Taotlus ministeeriumis

Ettevõte on esitanud keskkonnaministeeriumile taotluse, mille kohaselt soovitakse allmaakaevandmist teha mehhaniseeritud laavakompleksiga ehk kombainidega. Samas märgitakse, et sel viisil kaevandamisel maapind vajub, kuid ei toimu taimestiku ja loomastiku hävimist, pinnast ei muudeta ja tema kihid ei segune. Säilib maapinna looduslik kooslus.

Kui kamberkaevandmisel, mida kasutatakse praegu Estonia kaevanduses, jääb 30 protsenti põlevkivist maa alla tervikutesse, siis kombainiga kaevandamisel on võimalik ka see osa maa peale tuua. "See on nii majanduslikus mõttes kui loodusvarade säästliku kasutamise seisukohast ülisuur võit," kinnitas Aleksandrov.

Ta möönis, et lauslangatamise puhul maapind langeb kaevandatud osa ehk ligemale kahe meetri võrra. "Ent me üritame jätta ta tasapinnaliseks ega tekita sinna kühmusid," ütles Aleksandrov, lisades, et positiivne on ka see, et sellise meetodi puhul tehakse lõhkamistöid väga vähesel määral.

Aleksandrov ei osanud eile veel öelda, kui suurt investeeringut maa alla minek nõuab. "Kuid meie esialgsed arvestused näitavad, et omahind ei tohiks tulla suurem, kui on praegu. Samas on selge, et mida sügavamale avatud karjääriga minna, seda suuremaks hakkaksid kulud tõusma," sõnas ta.

Ammune plaan

Kui plaani kooskõlastamine keskkonnaministeeriumi ja kohalike omavalitsustega kulgeb loodetud tempos, peab Aleksandrov reaalseks, et esimesed tonnid põlevkivi hakkavad maa alt tulema 2017. aastal. "Alustame ilmselt kahe kombainiga. Esmalt peame tõestama, et ka tegelikkuses on keskkonna seisukohast kõik korras. Peamine küsimus on mõju veerežiimile ja maapinnale," sõnas ta.

Eesti Energia Kaevanduste tootmisjuht Erik Väli rääkis juba 2007. aasta lõpus Põhjarannikule plaanist Narva karjääris kombainid maa alla saata. "Rusikareegel ütleb, et kui põlevkivi kättesaamiseks tuleb eemaldada rohkem kui 25 meetri paksune katendikiht, siis on majanduslikult otstarbekam karjääri asemel kaevandus teha. Üks meie Narva karjääri tranšeedest ongi lähiajal sinnamaale jõudmas," kinnitas Väli juba tookord.

2007. aastal oli päevakorral ka kaeveõõnte täitmine elektrijaamades põlevkivi põletamisel tekkiva tuha ja põlevkivi kaevandamisel nii-öelda üle jääva paekivist aheraine seguga. Ent selle idee elluviimisel pole seni edu olnud.