Riigikontroll andis põlevkivi kasutamisele armutult karmi hinnangu

Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine toob riigile aastas eelarvesse üle saja miljoni euro maksutulu. Foto: Peeter Lilleväli

Riigikontroll leiab, et riik ei teeni  ühe Eesti peamise rahvusliku rikkuse põlevkiviga väärilist tulu ega ole samas suutnud vähendada sellega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. 

Äsjavalminud riigikontrolli aruanne "Riigi tegevus põlevkivi kasutamise suunamisel" toob armutult esile, et riik pole saavutanud eesmärke, mis seati senikehtivas põlevkivi kasutamise arengukavas, mis on peamine seda valdkonda suunav riiklik dokument.

Keskkonnamõju pole vähenenud

Riigikontroll tõdeb, et 2007. aastaga võrreldes pole põlevkivi kasutamisega seotud keskkonnamõjud vähenenud. Kasvanud on nii koldetuha, lendtuha, kui CO2 heitmete hulk. Vähendada on õnnestunud vaid vääveldioksiidi õhkupaiskamist.

Kasvanud on ka aheraine hulk. Seejuures on märgatavalt tõusnud selle taaskasutus.  Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo hinnangul võiks aga näiteks aheraine ladestamist väidetavaks tulevaseks motomäeks, mida tehakse Estonia kaevanduses, nimetada ka rehepapluseks, mille tagajärjel on Eesti riigil jäänud saamata 8,1 miljonit eurot keskkonnatasusid.

Riigikontroll on seisukohal, et keskkonnatasude süsteem pole piisavalt motiveerinud ettevõtjaid loodusvarasid säästlikumalt kasutama. Põlevkivi ei kasutata senisest efektiivsemalt, kuna kaevandamiskaod pole vähenenud.

Tarmo Olgo sõnul on ebapiisav ka riiklik järelevalve kaevandamise üle.  "2012. aastal ei kontrollinud keskkonnainspektsioon kordagi kaevandamislubade tingimuste täitmist," ütles ta, lisades, et varasematelgi aastatel tehti seda põhiliselt vaid väiksema kaevandamismahuga karjäärides ja kaevandustes.

Riik peaks teenima rohkem

Audit jõuab järeldusele, et riik annab põlevkivi ära liiga odavalt ega saa selle kasutamise eest väärilist tasu. Aastas laekub põlevkivisektorist keskkonnatasude, tööjõu- ja aktsiisimaksudena riigieelarvesse ligikaudu 80-90 miljonit eurot. Keskkonnatasud moodustavad sellest ligikaudu 70 protsenti.

Riigikontroll on seda meelt, et põlevkivi müüakse liiga odavalt. "Sarnaselt mitmete teiste riikidega, nagu Norra või Venemaa, peaks ka Eesti oma maavarade kasutamise eest rohkem omanikutulu saama. Meil tuleks jõuda selgusele, milline on vääriline tasu, mille peaks riik endale saama, ning milline on see üldsuse taluvuspiir, kui palju selle nimel ollakse nõus lubama põlevkivi kasutamist," sõnas Olgo.

Suureks probleemiks on ka see, et riik on jätnud tegemata suure hulga terviklikke uuringuid, mis hõlmavad põlevkivitööstuse mõju nii keskkonnale, inimeste tervisele kui sotsiaal-majanduslikele oludele. "Kui riigiasutused kinnitavad, et selleks ei ole olnud siiani piisavalt raha, siis on süsteemis midagi valesti, sest keskkonnatasudest laekuvad summad peaksid olema selleks piisavad," tõdes Olgo, lisades, et uuringute puhul on oluline esmalt kokku leppida metoodikas, et hiljem eri osapooled ja huvigrupid ei hakkaks tulemusi vaidlustama.

Olgo sõnul on selles auditis puuduste esiletoomise põhiline eesmärk ära hoida nende kordamist uue  - aastaid 2016-2030 hõlmava põlevkivi kasutamise arengukava tegemisel.