Elektrooniline süsteem jagab sõitjaid elukoha järgi

Tuvasti loeb kaardilt sõitja vanuse ja elukoha andmeid ning edastab need kohe elektroonilisele süsteemile: nii teab vedajafirma dispetšer sõitjatevoost kõike. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linnaliine teenindava firma ATKO Liinid kontoris oleva arvuti monitorilt on võimalik igal ajal näha, kui palju sõitjaid sisenes bussi igas peatuses, ning sedagi, kus on registreeritud nende elukoht.

Elektrooniline piletisüsteem, millele Kohtla-Järve ühissõidukid alates 1. märtsist täielikult üle viidi, fikseerib pidevalt igal liinil bussi väljumisaja, sisenenud sõitjate arvu, kui palju on nende seas Kohtla-Järve, Jõhvi või Kohtla valla, Sillamäe linna või teiste omavalitsuste elanikke, kes sõidavad sooduspiletiga või tasuta.

Vedajafirma ATKO Liinid dispetšer näitab 7. aprilli andmeid ühes 29. liini bussis. Selgub, et igas Jõhvi peatuses sisenesid bussi teiste hulgas ka mõned Jõhvi valda sisse kirjutatud inimesed. Vaatame teisi läbi Jõhvi kulgevaid marsruute − igas bussis sõidab selle valla elanikke.

"Sõitjatevoo arvestamise süsteem on kõigiti läbipaistev ning võimaldab Kohtla-Järve linnavalitsusel olla kursis sellega, kui paljud ja millise omavalitsuse elanikud ühissõidukeid kasutavad," märgib ATKO Liinide volitatud esindaja Aleks Avikainen. "Praegu on veel vara järeldusi teha, kuna süsteem kehtib alles vähe aega, ent 3-4 kuu pärast saab juba koostada selge pildi."

Oluline kaasfinantseerimise seisukohast

Vedaja poolt elektroonilise piletisüsteemi juurutamine, kus soodushinnaga või tasuta (pensionärid) bussisõiduks peab inimene oma sõidukaardi isikustama, oli üks riigihanke konkursi tingimusi. Sel moel tahab Kohtla-Järve saavutada, et ühistransporti kaasfinantseeriksid ka naaberomavalitsused, sealhulgas Jõhvi vald.

Nii Jõhvi kui Kohtla valla ning Sillamäe linna elanikud kasutavad samu sõidusoodustusi, mida Kohtla-Järve elanikud, kuna kõik need omavalitsused osalevad ühistranspordi doteerimises. Ent kui Kohtla valla ja Sillamäe panus küsimusi ei tekita, siis Jõhvi puhul on see juba mitu aastat olnud lahtine.

Kohtla-Järve bussides mõne aasta eest korraldatud sõitjatevoo uuringu kohaselt oli 74,07 protsenti sõitjaid Kohtla-Järvelt, 22,66 protsenti Jõhvi vallast ning 3,27 protsenti teistest maakonna omavalitsustest. Samas proportsioonis peab olema ka kulude kaasrahastatud osa, leiab Kohtla-Järve, kellel kulub praegu liinide doteerimiseks ligi pool miljonit eurot aastas.

Kui lähtuda 22,66 protsendist, siis peab Jõhvi osa moodustama rohkem kui 100 000 eurot aastas. Praegu aga doteerib vald linna avalikke liine vaid 20 000 euroga aastas. Jõhvi leiab, et ühistranspordi dotatsioonisumma muutmisest saab rääkida siis, kui sõitjatevood on elektrooniliselt kokku loetud.

Kaartide arv kasvab

Aleks Avikaineni sõnul kasvab iga päevaga sõitjate arv, kes kasutavad sõidu eest maksmiseks elektroonilist kaarti; üha vähem ostetakse juhilt paberpileteid.

Ta märgib, et kaartide ostu, registreerimise ja kasutamisega inimestel probleeme ei teki. Aga hoolimata sellest, et pensionäride tasuta bussisõidule kehtivad juba pikemat aega ajalised piirangud, helistatakse siiamaani dispetšeritele, et väljendada oma pahameelt selle üle, miks ei saa 70aastased inimesed kogu aeg tasuta sõita nagu varem. Tuleb kannatlikult selgitada, et linna otsusega saavad kõik 65aastased ja vanemad sõita tasuta kella 9-16.30.

Elektrooniline süsteem näitab inimestele interneti vahendusel reaalajas, kus üks või teine liinibuss parasjagu sõidab. Kui inimene näeb oma mobiiltelefonis, et buss on parajasti Pargitaguse peatuses, siis järgmisse peatusse saabub see 2 minuti pärast.