Võidupüha paraadi jälgis Jõhvis ligi pool tuhat inimest

Valgast toodud võidutuli jagati Jõhvi keskväljakul Ida-Viru omavalitsusjuhtidele, kes viisid tule tõrvikutega oma linnadesse ja valdadesse, et süüdata kõikjal võidutuled ja jaanilõkked. Foto: Peeter Lilleväli

23. juunil Jõhvis toimunud võidupüha paraadi oli vaatama tulnud ligemale pool tuhat inimest, mis ületas märgatavalt korraldajate ootusi. 

Enne paraadi toimus  Jõhvi viadukti kõrval olevas parklas relva- ja tehnikanäitus. Paraadil osalejate kolonnid liikusid promenaadi tunneli kaudu keskväljakule.

Oodatust rohkem vaatajaid

Maavanem Andres Noormägi rõhutas pidupäevakõnes põlvkondadevahelisi suhteid. "Peame seda uhkustunnet oma riigi üle, mida kannab vanem põlvkond, üle andma ka noortele, et tulevikuski oleks Eesti riigile tähtsad pühad inimestel meeltes ja südames," rääkis Andres Noormägi.

Viru vangla kaplan Jaanus Klaas soovis oma palves kõigile kindlat meelt. "Meie ainus vaenlane on meeleheide. Kui me ise millessegi ei usu, ei jää see ka püsima," ütles Klaas.

Ida-Viru omavalitsusjuhtidele jagati Valgast toodud võidutuld, mille nad viisid tõrvikutega oma linnadesse ja valdadesse, et süüdata võidutuled ja jaanilõkked.

Külalistena osalesid paraadil Soome reservohvitseride ja Ukraina registrikasakate esindus.

Pidupäeva üritused olid tänavu  rahvarohkemad kui mitmetel eelnevatel aastatel. "See  üllatas meid meeldivalt. Iseseisvuse taastamise järgsetel aastatel oli paraadi jälgimas palju rahvast, hiljem jäi huvi väiksemaks. Mõtlesime ka nüüd, et pühad on pikad ja võib-olla on linn tühi, aga huvilisi oli palju," sõnas üks paraadi korraldajaid Kalev Naur.

Kas paraad peaks jääma vaid Jõhvi?

Jõhvis on võidupüha paraad pärast Eesti taasiseseisvumist toimunud alates 1993. aastast.  Tookord andis  vabariigi president Lennart Meri Jõhvi keskväljakul Viru pataljonile üle lipu. 2003. aastal toimus Jõhvis ka üleriigiline paraad.

Kuni 2007. aastani, mil paraadi peeti Narvas Peetri platsil, oli toimumispaigaks olnud järjepanu Jõhvi.  Eelmisel aastal korraldati Jõhvi kesklinnas toimunud suurte ehitustööde tõttu paraad erandkorras Sillamäel. Tookord arvas maavanem Andres Noormägi, et maakaitsepäeva tähistamine ja paraad võiks sagedamini maakonna eri paigus toimuda.

"Eks sellele ideele on nii poolt- kui ka vastuargumente," ütles Kalev Naur. "Jõhvis on aastatega välja töötatud oma tseremooniad ja selliste ürituste puhul on traditsioon omaette väärtus. Kui paraad ja jaanitule laialisaatmine valdadesse kuskile mujale viidaks, tuleks kindlasti korraldada eraldi tseremooniad vabadussamba ja kindral Tõnissoni kuju juures.  Muidugi tahaks südamest, et paraad toimuks alati Jõhvis, aga Eesti riikluse huvides võiks tõepoolest mõnikord paraadi pidada ka mujal Ida-Virumaal."