Venemaa turistide arv kukkus kardetust vähem

Kuumad suveilmad täitsid nii rannad kui majutusasutused. Foto: Matti Kämärä

Esimese poolaasta turismistatistika näitab, et Venemaa külastajate arv langes Ida-Virumaal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2 protsenti. Samas külastas maakonda rohkem siseturiste, soomlasi ja lätlasi.

Statistikaameti andmetel tegid Venemaa turistid esimesel poolaastal Ida-Viru majutusasutustes 50 919 ööbimist, mida oli 2 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal. Teisest poolaastast on praeguseks teada juuli näitajad − siis ulatus langus 7 protsendini.

Toila spaahotelli tegevdirektor Jaak Pruunes kinnitas, et esimese poolaasta statistika kajastab tema juhitud heaolu- ja raviasutuse olukorda: Vene külastajaid oli suvel vähem 1-2 protsenti. "Need, kes on harjunud siin käima, käivad edasi, neid päevapoliitika ei mõjuta. Venemaa puhkajad tunnevad end siin koduselt, hindavad meil pakutavat ravi, sööki ja emakeelset teenindust."

Narva-Jõesuu spaahotelli tegevjuht Karina Küppas märkis samuti, et Vene turistide ärakukkumine oli väiksem, kui kevadel kardeti. "Kõik on praegu hästi. Ma ei ütle, et väga hästi, aga statistilised näitajad on täiesti rahuldavad ja Venemaa turistide osakaal pole nii drastiliselt langenud, kui oodati. Suvekuudega, ka augustiga, jäime väga rahule."

Küll on aga Küppase sõnul muutunud klientide käitumine. Broneerimise periood on varasemast lühem, näiteks helistatakse kolmapäeval ja soovitakse tuba juba reedeks. "Venemaal toimuva tõttu on inimestel ebakindlus ja seetõttu ei tehta pikaajalisi plaane," arvas ta.

Samuti on suurenenud otsetellijate osakaal. "See on seotud Venemaa suurte reisifirmade pankrotti minekuga. Kliendid broneerivad pigem ise, aga tulemata ei jäta," rääkis Küppas.

Ei midagi traagilist

Kokkuvõttes kasvas turistide ööbimiste hulk Ida-Virumaal esimesel poolaastal 6 protsenti, kusjuures tõus tuli Eesti, Soome ja Läti puhkajate arvel.

"On hea meel, et siseturisti, Soome ja Läti külastajate ööbimiste tõus on Ida-Virumaal suurim. Kahjuks langes veidi Vene turistide arv, kes liikusid statistika järgi Lääne-Eesti suunas, aga selles pole midagi traagilist. Meie pluss on, et oleme nii lähedal. Kui rubla langus mõjutab Venemaa elanike ostujõudu, siis piirilähedus tähendab väiksemat transpordikulu," kommenteeris Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen.

Tema sõnul on tulnud kasuks, et turismiklaster pole pannud kogu auru Venemaa turule, vaid turundustöö on suunatud ka teistele lähiturgudele, mis pehmendab lööki.

"Üle aasta tagasi oli meil sel teemal diskussioon ja oli neid, kes arvasid, et paneme kogu ressursi Vene turule. Peale jäi vanarahvatarkus, et ära pane kõiki mune ühte korvi, seda enam, kui korv võib olla ettearvamatu. Tagasilöök tuli lihtsalt kiiremini, kui arvasime," rääkis Jalonen.

Positiivne huvi

Tema kinnitusel kannab hästi vilja töö nii Soome kui siseturuga. "Oleme hakanud end EASi toel [ettevõtluse arendamise sihtasutus − toim.] Soomele tutvustama, oleme võõrustanud sealseid ajakirjanikke ja reisikorraldajaid. Lähiajal osaleme mardilaadal. Soomele olime siiani tundmatud, aga positiivne signaal tuli päris kiiresti: eelmisel aastal kasvas soomlaste ööbimiste arv 35 protsenti, tänavu esimesel poolaastal 20 protsenti."

Jaloneni rõõmustas ka siseturistide ööbimiste arvu kasv esimesel poolaastal, mis ulatus 11 protsendini. "Juba "Tourestil" märkasime, et inimestel on tekkinud positiivne huvi Ida-Virumaa vastu, ja nüüd on tulemused arvudes näha."

Klaster ei tööta ainult selle nimel, et maakonda rohkem turiste meelitada, vaid et külastajad jääksid siia ka kauemaks. Näiteks korraldatakse õppesõite, kus nn letitöötajad tutvuvad teiste klastri ettevõtetega, et nad oskaksid üksteist klientidele soovitada. "See oli ettevõtjate endi algatus. Kõigile on kasulik, et klient oleks piirkonnas võimalikult kaua, ja kõige paremini saab ju soovitada seda, mida oled ise näinud," nentis Jalonen.

Ida-Virumaa osaleb ka Via Hanseatica projektis, mis turundab Riiast Peterburini kulgevat Via Hanseatica marsruuti. Eelmisel nädalal olid Ida-Virumaal 21 reisikorraldajat Eestist, Lätist ja Venemaalt, kes külastasid Avinurme puiduaita, Alutaguse puhke- ja spordikeskust ning Narvat.

"Nädala jooksul tutvusid osalejad Läti, Eesti ja Venemaa turismikohtade ning võimalustega, mis Via Hanseatica marsruudi äärde jäävad," selgitas Jõhvi turismiinfokeskuse infokonsultant Kristina Ernits, kes on ühtlasi kolm aastat kestva Via Hanseatica pojekti Ida-Virumaa koordinaator.