Kaevandaja kompab uusi võimalusi

Põlevkivitootmise põhiraskus on praegu Estonia kaevanduse kanda. Foto: Matti Kämärä

Kaevandushiid kavatseb Estonia kaevandusega esialgu kagu suunas Puhatu poole liikuda ning tuleviku kindlustamiseks uurib ka lõunasse jäävaid võimalusi.  

AS Eesti Energia Kaevandused taotleb geoloogilise uuringu luba Peipsi uuringuväljale, et täpsustada seal kaevandamist vääriva põlevkivi mahtu ning saada selgust hüdrogeoloogilistes tingimustes ja karstivööndite levikus.

"Meil on oma taotlustes selged pikaajalised plaanid," ütles ettevõtte juhatuse esimees Veljo Aleksandrov, et Peipsi uuring on selle loogilise jada osa. "See ei tähenda, et seal on järgmine koht, kus me kaevandada tahaksime. Põlevkivi kohta tehtud alusuuringud on paraku üsnagi vanad, kõik nõukogude ajast pärit. Uued uuringud annavad paremad teadmised, mis on olulised mitte ainult põlevkivi kaevandamise, vaid ka looduskaitse aspektist."

Geoloogiline uuring on pikk protsess − Peipsi uuringuvälja puhul nähakse selle kestuseks ette viis aastat.

Estonia liigub kagu suunas 

Pigem on Estonia kaevanduse lähistel järgmise uue alana sihikul Estonia II kaevanduse rajamine, mis koosneb Estonia kaevanduse lõunaosast ja kagusse jäävast Puhatu uuringuväljast.

Osutasime oma taotluses selgelt meetmetele, mis on meil plaanis põhja- ja pinnavee kaitseks ette võtta, et mõjud veerežiimile oleksid minimaalsed," rääkis Aleksandrov.

Selisood see ala ei puuduta, ent sellegi all kaevandamise mõtet pole sugugi maha maetud. "Seal on kinni päris suur hulk Estonia kaevanduse põlevkivi," märkis ta. "Oleme teinud hästi palju tööd, et tõestada: kaevandamine ilma sood rikkumata on selleks mõeldud tehnoloogiaid kasutades võimalik. Meil on ju näide, kuidas altkaevandatud alal püsib lausa terve järv. Eks me tõestame seda ikka edasi, võimalik, et selleks on vaja teha väga praktilisi katseid."

Seda, kas kagu või lõuna suunas liikuv Estonia kaevandus vajaks uutel aladel ka uusi maapealseid hooneid (rikastusvabrik näiteks) või saadakse hakkama juba olemas olevatega, pole veel selge.

Karjäär suundub maa alla

Kõige aktuaalsem on Eesti Energia Kaevanduste arengus praegu Narva karjääri edasiliikumine maa alla; praegu hinnatakse selle keskkonnamõju ja tehakse lisauuringuid. Kaevandamisluba on seal ettevõttel nagunii olemas, luba on vaja teistsuguse kaevandamisviisi jaoks.

"Võtame seal kasutusele täiesti uue meetodi − kombainidega kaevandamise nüüdisaegses mõttes. Niiviisi saame kogu põlevkivi maa alt välja võtta, Estonias näiteks jääb ligikaudu 25 protsenti põlevkivist maa alla jäetavatesse tervikutesse kinni. Narvas on eesmärk langatada maapind ühtlaselt kohe kaevandamise järel," tõi Aleksandrov võrdluseks vaiba langemise. "Maa all liigutakse edasi nii, et et altkaevandatud ala lastakse ühtlaselt alla langeda. Seejuures säilitab kuni kaks meetrit langenud maapind koos taimestikuga oma esialgse kuju. Hiljem see maa enam kindlasti ei vaju ja see võimaldab näiteks ka seal olevat turvast probleemideta kaevandada."

Mis juhtub niisuguse langatamise puhul pinna- ja põhjaveega, selgub praegu käimas olevate keskkonnamõju hindamise ja hüdrogeoloogiliste uuringute tulemusena. Ühtaegu tehakse tehnoloogilisi uuringuid, kuidas seesugune kaevandamine täpselt peaks toimuma.

Karjäär Narvast lähiajal siiski ei kao; mõnda aega kaevandatakse paralleelselt nii maa all kui maa peal.

15 miljonit tonni tuleb raskelt

"Oma strateegiast lähtudes tahame meile lubatud 15 miljonit tonni aastamahtu ikka kätte saada, aga ega see lihtne ole," viitas Veljo Aleksandrov nii viimastel aastatel suletud Viru kaevandusele ja Aidu karjäärile kui Estonia kaevanduse tööee ulatuslikule karstialale, mis kaevandamise keerulisemaks muudab. "Meil on ju jäänud ainult kaks kaevandust − Estonia ja Narva −; arendame küll ka Uus-Kiviõli kaevandust, aga see on juba pikalt venima jäänud. Reaalselt kaevandatavat põlevkivi jätkub meil vajalikus koguses vaid lähiaastateks, mistõttu oleme sunnitud taotlema uusi mäeeraldisi võimalike kaevanduste jaoks."

Aleksandrov märkis, et kuigi praegu ei ole plaanis Estonia kaevanduses seitsmepäevast töönädalat sisse viia, ei saa seda mõtet ka päris kõrvale heita, sest tegemist on ühe võimalusega, kuidas tööd tõhustada.