/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2014/10/30/11994471t1h089d.jpg)
Jõhvi ei soovi erihooldekodu kesklinna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi vallavalitsus leiab, et kui AS Hoolekandeteenused tahab rajada hooldekodu psüühiliste erivajadustega inimestele, tuleb selleks leida koht linna äärde, mitte keskusse, kus kõigepealt maad kuulati.
Jõhvi vallavalitsus arutas hiljuti ASi Hoolekandeteenused ideed rajada kesklinna Viru t 3 hoonesse psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodu. Mihkli kiriku vahetus naabruses asuv hoone on praegu müügis.
"Vallavalitsus toetab hooldekodu rajamist valla territooriumile, kuid leiab, et kesklinna piirkonda, kus toimuvad pidevalt avalikud üritused ja asub avalikult kasutatav laste mänguväljak, sellise suunitlusega hooldekodu ei sobi," võttis vallavalitsus seisukoha.
Vallavalitsuse sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste selgitas, et kehtiva detailplaneeringu järgi on tegemist elamumaaga ja sinna pole ette nähtud sotsiaalasutusi.
"Hoone lähedal on promenaad ja lastemänguväljak ning seetõttu ütlesime ASile Hoolekandeteenused kindla "ei". See poleks sobilik ka klientidele, sest seal ei saa läbi viia kõiki ettenähtud tegevusi. Näiteks ei saa sinna rajada aiamaad."
Pakutakse teisi kohti
Samas pole vallavõimud erihooldekodu vastu, kui selleks leitakse sobiv koht äärelinnas. "Meil on plaanis kokku saada ja vaadata üle riigi reformimata maatükid, mis võiksid sobida 30kohalise erihoolekandeasutuse ehitamiseks," märkis Tammiste.
Tema sõnul oli esimesel kohtumisel jutuks, et kui AS Hoolekandeteenused arendab välja näiteks toetatud töö ja päevakeskuse teenused, võiksid sellest kasu saada ka kohalikud elanikud.
ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm märkis, et praegu tehakse eeltööd, kavandamaks Euroopa Liidu uue rahastusperioodi tõuketoetuste kasutamist.
"Kaalume võimalusi erihoolekandeteenuse kättesaadavuse parandamiseks üle Eesti, aga Ida-Virumaa on meie hinnangul üks piirkondadest, kus oleks vajadus suurendada nüüdisaegsete kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste pakkumist."
Kogukonnas elamine
Lehenurme sõnul on esialgu maad kuulatud Jõhvis, aga kaalutakse ka Kohtla-Järvet ja Narvat. "Konkreetselt Jõhvis on meil plaan luua teenusekohti kuni 145 kliendile."
Lehenurm lisas, et 145 kohta ei asuks ühes kohas, vaid eraldi üksustes, mille suuruseks on mõeldud 20-30 kohta. "Neis üksustes hakataks pakutama ööpäevaringset erihooldusteenust ja kogukonnas elamise teenust.
Lahtine on, kas teenuse pakkumiseks ehitatakse majad või korterid päris nullist või kasutatakse olemasolevaid sobivaid hooneid, mida ümber ehitada.
"Praegu oleme aktiivses otsingufaasis ja peame läbirääkimisi, et selgitada võimalusi, kuhu saaksid uued teenuseüksused tulevikus kerkida. Aastaks 2023 on kavas rajada üle Eesti ligikaudu 1000 uut kogukondadesse hajutatud üksust," rääkis Lehenurm.
Viimati, eelmise aasta veebruaris avas AS Hoolekandeteenused Ida-Virumaal Sinimäe hoolekandeküla, kuhu ehitati kuus peremaja, mis on koduks 60 psüühilise erivajadusega inimesele. Sinimäe Kodu tõi kogukonda paarkümmend töökohta.
Nüüdisaegsete uute elupaikade rajamise tõttu suletakse järk-järgult amortiseerunud ja kombinaate meenutavad erihooldekodud.
Jõhvis osutab praegu ainsana ööpäevaringset erihooldusteenust SA Jõhvi Haigla, kus hiljuti avati osakond 20 raske ja sügava psüühikahäirega inimesele. Osakonna avamisel öeldi, et ööpäevaringse teenuse kohti pole plaanis juurde teha, küll aga arendatakse erihoolekande klientidele välja päevakeskus ja teised toetavad teenused.