Jõhvi logistika- ja äripargis löödi kopp maasse
4. detsember 2014, 22:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõhvi logistika- ja äripargis algasid taristuehitustööd, mis saavad õige varsti jätku lao- ja tootmispinna, suure parkla ja äriinkubaatori ehitamisega.
Jõhvi logistika- ja äripargis, mille arendamine on mitmetel põhjustel veninud, löödi detsembri alguses kopp maasse, et puhastada taristualune maa kändudest, koorida pinnas ning alustada kommunikatsioonide ja teede ehitust. Parki rajatakse vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, gaasitorud, sidevõrk, teed ja LED-valgustitega tänavavalgustussüsteem. Kõiki kokku ligikaudu 1,5 kilomeetri ulatuses.
Ehitus läks odavamaks
Ehkki SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus on tegutsenud neli ja pool aastat, sai Jõhvi logistika- ja äripargi arendamisega algust teha alles pärast seda, kui riik sihtasutusele maad üle andis. Kui Narva maad anti üle asutamisel, siis Jõhvi maad sai sihtasutus kätte alles eelmise aasta kevadel, pärast seda tehti mitmesuguseid vajalikke toiminguid: jagati maa katastriüksusteks, projekteeriti taristut ja otsiti võimalusi selle ehituse rahastamiseks.
Kui maad saadi riigilt 2013. aasta aprillis, siis septembris anti EASi sisse taotlus taristu ehitamiseks toetuse saamiseks. Rahastusotsus tuli alles pärast kuudepikkust vaidlust koostöös juristidega. Pärast hanke läbiviimist selle aasta alguses lahendati erimeelsusi rahastajaga hanke läbiviimise tehniliste küsimuste osas.
"Lepinguni, mis sisaldab nii tööprojekti tegemist kui ehitustöid, jõudsime septembris. Nüüd on tööprojekt põhimõtteliselt valmis ja 1. detsembril algasid reaalsed ehitustööd," ütles sihtasutuse juhatuse liige Teet Kuumik.
Kui esialgse eelarve kohaselt oli taristu ehitamiseks kuluv summa 1,3 miljonit eurot, siis lepingu kohaselt on tööde maksumus 1 miljon eurot ja valmimistähtaeg järgmise aasta 15. august.
Kolm krunti müüdud
Sihtasutuse eesmärk on 21 pargis olevat krunti maha müüa. Ruutmeetri hind on 15 eurot ning see sisaldab kommunikatsioonide ehitamist ja liitumist krundi piiril, välja arvatud elekter.
Kolm krunti on praeguseks juba müüdud. Neist ühe on ostnud ettevõte, kes hakkab tulevikus tegelema rajatava 20 000 m² suuruse parkla teenindamisega. Teine ettevõte, OÜ ITP Arendusprojekt, omab kahte krunti ning sinna tuleb juba varem planeeritud 8000 m² suurune katusealune pind kas ladudeks või väiksemate tootmisettevõtete tarvis, mis siis hiljem välja üüritakse.
"See on toode nendele ettevõtetele, kes ei taha endale maad osta, vaid eelistavad ruume üürida. Meil tekib seeläbi võimalus pakkuda neile tänapäevaseid üüripindu," ütles Kuusmik, kelle sõnul algavad üürihinnad 4,5 eurost ruutmeetri kohta kuus.
Millal üüripinnad valmis saavad, sõltub paljuski sellest, kui kiiresti suudetakse neile üürnikud leida. Praegu käivad projekteerimistööd ja ehitus võiks alata järgmisel aastal.
A-klassi büroopinnad
Lisaks tootmis- ja laopindadele ehitab tööstusalade arendus nii Narva kui Jõhvi parki äriinkubaatori. Jõhvi planeeritakse selle tarbeks viiekorruselist 900 m² suurust A-klassi ärihoonet - nn Targa Äri Maja, mida praegu paberile joonistatakse ning võimalikult keskkonna- ja energiasäästlikuks projekteeritakse.
"Eesmärk on pakkuda büroopindu uutele ettevõtetele, kes vajavad inkubaatorit. Eelkõige oleme mõelnud nendele ettevõtetele, kes tegelevad ärisuunalise loomemajandusega, nagu tööstusdisain, projekteerimine, arhitektuur, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia," loetles Kuusmik, kelle sõnul on oluline aidata noortel ettevõtjatel oma äri käivitada, uusi kontakte luua ja suurettevõtetega koostööd teha.
Inkubaatori projekteerimisega loodetakse ühele poole saada selle aastaga. Järgmisel aastal hakatakse otsima võimalusi selle ehituse rahastamiseks ning büroohoone ise koos teenustega võiks valmis saada 2016. aastal.
Sarnaselt inkubaatoriga ehitab sihtasutus välja ka alale planeeritud 20 000 m² suuruse parkla, mis on mõeldud nii veoautodele, turismibussidele kui autokaravanidele. Ka selle ehitamiseks peab sihtasutus leidma toetusvõimalusi. Parkla ehitamiseni tahetakse jõuda pärast seda, kui taristu on valmis. "Otsime ettevõtteid, kes oleksid huvitatud Eurostop-tüüpi parklaga seotud teenuste pakkumisest," ütles Kuusmik.