Parim Philadelphia maki on Narvas Sushi Kingis

Fotol sušieksperimendis osalevad ilusamad degusteerijad Maarja Raja, Aet Kiisla ja Inga Jaagus Narva muuseumi ruumes teadustööd tegemas. Foto: DANIEL RAJA

Kuna Narva on Ida-Virumaal ainumas ülikoolilinn, otsustas Põhjaranniku improviseeritud sušistidest degusteerimistiim just seal teadusliku katsetuse teel välja selgitada, millises sušikohas on parim kraam.

Aet Kiisla, TÜ Narva kolledži õppedirektor, kellele kuulubki idee piirilinna sušikohti testida, toob "teaduskatse" ühe põhjendusena välja selle, et suši, see va jaapanipärane piduroog, on piirilinnas üllatavalt populaarne.

Narva oma suši?

Aet räägib, et Narvas on söögikohti 30 ringis, aga tundub, et kõige parem esindatus on just sušikohtadel ja neid on n-ö teemakohtadest kõige rohkem.

"Tundub, et narvakatele on suši väga popp asi − mis iganes põhjusel. Näiteks Mehhiko toidu koht ei läinud üldse käima, Aseri köök samuti. Suši on nõnda käima läinud, et kui kellelgi tekib mõte avada toidukoht, ta mõtleb: "Ahaa, teistel läheb suši müümine hästi, teeks siis õige sušit!"," tutvustab Aet olukorda Narva söögikohtade rindel.

Veel seletab energiline naine, et narvakate arvates pole eristuda hea. "Mul oleks väga hea meel, kui Narvas tehtaks sušit muu seas ses mõttes Narva moodi, et seal sees oleks kohalik silm ja kõrval võiks olla wasabi asemel päris meie oma mädarõigas. Olen seda ise teinud − tavaline maki, aga sisse paned röstitud, marineeritud silmu. Suurepärane maitsekombinatsioon! Ent keegi ei julge seda teha, sest see oleks ju eristumine! Aga Narva toidukohad ei eristu − eristumine pole nende arvates hea," seletab Aet.

Narvasse on sušit degusteerima kogunenud lisaks Aedile kolledži välissuhete spetsialist Inga Jaagus, justiitsministeeriumi nõunik Maarja Raja, ettevõtja Daniel Raja ja Teet Korsten Põhjaranniku poolt.

Esmalt lepitakse kokku "teaduseksperimendi" tingimused. Mekkimiseks sai välja valitud just Philadelphia makisuši, sest see esineb kõikide Narva sušikohtade menüüdes. Kes vähegi Eestis sušit armastab ja seda just ise ei tee, teab, et Philadelphia makisuši on see, kus sees on lisaks riisile kergelt suitsune lõhetükk, kurk või avokaado ja toorjuust ning vahest veel mõned komponendid.

Hubane Silk

Veel on kõigis Narva sušikohtade menüüs näiteks Alaska-nimeline suši, aga seda interpreteeritakse eri kohtades väga erisuguselt. Ja Fujiyama jäetakse kõrvale seetõttu, et seal on sees krabipulk, mis on Aedi arvates igav. Niisiis Philadelphia!

Fama keskuses on suisa kaks sušikohta. Kui siseneda uksest, mille kohal on Hesburgeri silt, ning sõita liftiga kolmandale korrusele, leiab solaariumi ja MyFitnessi kõrvalt Jaapanimama-nimelise koha.

Teine Fama sušikoht, kuhu pääseb Olympic Casino kõrval asuvast uksest, kannab huvitavat nime − Sushi Crisis. Degusteerimistiimil ei õnnestunudki välja selgitada, miks nii kriitiline nimi, aga filoloogiaga on ses paigas küll kehvasti. Menüü on selline... narvalik − eesti keelt seal eriti ei kohta! Küll leiab kohapeal olevast kõvade kaantega menüüst imeasja, mille nimi on "bannani pim". Kõrval oleva venekeelse teksti abil saab aru, et silmas on peetud banaani-pirnijooki.

Võib-olla tähendab "kriis" kohakese nimes siiski töötajate aeglast tegutsemist, sest Philadelphia makit pidi meie tiim seal ootama tervelt 25 minutit. Kummaski Fama kohas ei kohta me tiim pühapäevasel pärastlõunal aga ühtegi klienti. Ainuke paik, kus lisaks sušimeistritele ka inimesi on, on Silk Sushi, mis asub Kerese tänav 5. Sealne miljöögi on hubane − leti taga seinal on kõikidele sintoistidele püha Fuji mäge kujutav pilt ja vitriinil seisavad jaapanipärased nukud.

Sushi King aadressil Tallinna maantee 12 ei ole mingi istumise koht, vaid tegu on vahva putkamajandusega: helistad ette, tellid, mida soovid, ja siis saad luugikesest tavaari kätte. Sushi King on ka ses mõttes mugav, et kohe kõrval on alkopood, kust leiab, millega sušit alla uhtuda. Tõsi − seda unustas meie meeskond kontrollida, kas ses alkopoes ka saket, Jaapani õlut ja/või veini, müüakse.

Viies paik, kust Philadelphia makisušit hangime, on hoopis Maxima.

Kui menüü on viiest eri paigast kokku kogutud, suundub degusteerimisrühm Narva muuseumi külalislahkele pinnale, et see järele proovida. Sušistide piduliku ametinimetuse ümber tuleb siiski osaliselt jutumärgid asetada, sest näiteks Inga tunnistab, et on varem üldse vaid korra sušit söönud ja siis ta otsustas, et see asi talle ei meeldi. "Vahepeal on vett merre voolanud − võib-olla maitse-eelistused on ka muutunud," on Inga siiski lootusrikas.

Test

Testi tulemusena on Aet õnnelik. "Mul on vedanud, et kohad, mis minu meelest olid parimad, on mul koduteel. Minul sai kolmanda koha Silk Sushi: mulle ei meeldinud, et toorjuustu oli makis vähevõitu − ei olnud nii mahlane kui mõni teine. Silk jääb mulle töö ja kodu vahelisele teele, mis on väga hea. Teisele kohale paneksin Jaapanimama, mis jääb täpselt mu jõusaali ukse ette ja on väga suur tõenäosus, et ma sealt ka edaspidi ostan. Mulle meeldis see, et kala oli makil väljas ja seetõttu mahtus muud kraami rohkem sisse. Ja see oli tore, et neil oli valge ingver, lihtsalt vahelduseks − igal pool mujal on roosa. Minule − praegu vähemalt − jäi esikohale King, kus oli vähe riisi; mõjus kuidagi värskelt − mõnus elamus oli," kõlab Aedi hinnang.

Crisise maki puhul ei meeldinud Aedile, et seal sees oli kõva avokaadotükk − nii ei tohi! Aeta rõõmustas, et Maxima suši platseerus viimasele kohale − see jääb tema tavatrajektoorist kõrvale. Maxima maki puhul oli naise meelest ainuke positiivne asi murulauk seal sees − seltskonnas tekitas elevust, mis malts see seal sees on. Selge on ka see, et kui suši on varem valmistatud, ei saa ta olla samas kaalukategoorias värske, sinu nähes valmistatud sušiga.

Kõige sušiskeptilisema Inga esimene lemmik oli Sushi Crisis, sest talle tundus, et seal oli õige tasakaal kõikide komponentide vahel. Teisele kohale platseerus Silk ja kolmandale King.

"Minule domineerisid Kingi puhul kõik maitsed seal ümber − mitte kala. Neljandaks panin Mama, sest kala ei tundunud kõige parem. Ja Maxima oma ei meeldinud mulle üldse − see oli kohe nagu halb. Sušit, jah, sõin üle 10 aasta tagasi keskkoolis − esmatutvus oli väga halb ja nüüd ma jätkuvalt välja sööma minnes ei osta vabatahtlikult sušit. Ma suudan seda süüa, aga see pole asi, mida ma naudiks − vähemalt kui me räägime Philadelphia makist," leidis Inga.

Daniel leidis, et välimuse poolest oli kõige ilusam Jaapanimama maki. "Aga seal domineeris toorjuustu maitse, seda oli liiga palju − panin ta kolmandaks. Teiseks panin Silki − oli veidi kuiv. Esimeseks panin Kingi. Seal oli kõik nagu tasakaalus, ei olnud midagi viga. Aga neljas on Crisis − just selle liiga puise avokaado tõttu. Maxima makil oli vaid seesamiseemne maitse; see ei maitsenud mulle üldse," rääkis ta.

Maarja pani esimeseks Crisise toote, sest talle ei sattunud kõva avokaadot − tundus, et kõik oli tasakaalus, ja ka juustu oli piisavalt. "Teiseks panin Kingi − mulle meeldis, et tükid olid paraja suurusega, mahtusid täpselt suhu. Toorjuustu maitse küll veidi domineeris, aga polnud hullu. Kolmandaks jäi Jaapanimama, kusjuures mulle ei meeldinud, et tükid olid nii hiiglaslikud. Mulle meeldib, kui sušit on lihtne süüa. Neljandaks panin Silki − seal oli vähe juustu ning riis oli kuiv ja kõva. Viiendaks jäi Maxima, sest kui mulle muidu seesam meeldib, siis see oli juba liig," leidis Maarja.

Igatahes. Kui kõikide antud punktid kokku liideti, selgus, et Sushi King võitis ja teisele kohale jäi Crisis. Kolmandat-neljandat kohta jagasid Jaapanimama ja Silk. Üksmeelselt jäeti viimasele kohale Maximast ostetu.

Mis võiks olla nimetet teaduseksperimendi moraal? Et toiduga ei mängita? Külastage siis sušikohti ja andke oma hinnang!