Eesti Energia selgitab, kuidas kujuneb elektri hind (1)

Copy
Eesti elektrijaama juhtimiskilp.
Eesti elektrijaama juhtimiskilp. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Elektri börsihind on viimastel nädalatel purustanud uusi hinnarekordeid ja pannud paljusid peresid muret tundma. 

Eesti Energia Eesti turu juht Dajana Tiitsaar annab vastuseid klientide poolt kõige rohkem esitatud küsimustele.

Miks elektrihind nii kõrge on?

Siin ei ole ühte põhjust, vaid tegurite kombinatsioon. Tänavu on nõudlus elektri järele olnud suur nii talvel, mil oli pakast, kui ka suvel, kus elektrit kasutati jahutuse eesmärgil. Samuti on majanduskeskkond aktiivne – tarbimine on 8% suurem kui mullu.

Kogu klientide tarbitav elekter ostetakse Põhjamaade ja Baltikumi ühiselt elektriturult. See tähendab, et elektri hind ei kujune ainult sellest, millised elektrijaamad töötavad Eestis, vaid regioonis tervikuna.

Sel aastal on meie turupiirkonnas olnud vähem tuult ja vähem sademeid ehk hüdroenergiat. Suurem tootmise koormus on langenud gaasi- ja kivisöejaamadele, mille omahind on kallim. Seda nii kõrgema CO2 hinna tõttu kui ka gaasi hinna mitmekordse kallinemise tõttu. Lihtsustatult: kui ei saa töötada odavad elektrijaamad, töötavad kallimad.

Keda kõrge börsihind mõjutab?

Elektrihinnast rääkides tasub meeles pidada, et kõrged börsihinnad puudutavad ainult börsipaketi valinud kliente. Üle poole Eesti Energia klientidest on oma elektrihinna fikseerinud ning seetõttu pole elektribörsi hinnakõikumistest mõjutatud.

Börsipaketi valinud klientidel tasub olla börsihindadest teadlik, et odavamast hinnast kasu lõigata ja kallima hinnaga tundidel tarbimist vähendada. Börsihind muutub turul iga tund ja ka kodune elektriarvesti peab tarbitud elektri üle tunnipõhist arvestust.

Eesti Energia kliendid saavad jooksvaid elektri börsihindasid ja enda tarbitud elektri kogust vaadata Eesti Energia mobiiliäpist. Paljud börsipaketiga liitunud kliendid kasutavad seda infot selleks, et ajastada oma kodumasinaid (pesumasinat, boilerit, elektrikerist) tööle kõige soodsama hinnaga tunnile ning seeläbi säästa.

Mida kliendina teha saan?

Erakliendina tasub kaaluda üha hoolikamalt läbi, kas eelistada fikseeritud hinnaga paketti või võtta hinnakõikumiste risk ning otsustada börsihinnast sõltuva paketi kasuks.

Üha rohkem on aga neid, kes soovivad pikaajalist kindlust hinnakõikumiste vastu ja selleks on hea lahendus hakata ise päikesepaneelide abil elektrit tootma.

Tarbides kohapeal toodetud elektrit jääb ostmata kallis võrguelekter, kus on sees võrgutasud, aktsiis ja maksud. Päikesepaneelide paigaldamine on üks lihtsamaid viise hakata ise rohelise elektri tootjaks. Üldiselt on võimalik päikesepaneelidega vähendada elektriarvet poole võrra.

Kuidas energiakuludelt kokku hoida?

Energiat on lihtsate nippide abil võimalik kokku hoida igas majapidamises. Enamik energiasäästulahendusi võivad märkimisväärselt väiksema arve tuua juba järgmisel kuul.

Suurim säästupotentsiaal peitub just küttes, sest kuna Eesti kliimas peab kütma ligi pool aastat, kulub sinna ka kõige rohkem energiat. Eramajades on küttekulude alandamine tihti võimalik ökonoomsema küttesüsteemi kasutuselevõtuga. Näiteks tasub kaaluda elektrikütte asendamist maaküttega, vana õliradiaatori või elektripuhuri asendamist energiasäästlikuma õhksoojuspumbaga. Tehtud investeering võib end ära tasuda üpris kiiresti.

Lisaks tasub otsa vaadata vanematele kodumasinatele, mis neelavad tänapäevaste masinatega võrreldes kordades enam elektrit. Kõrges elektrikulus võib süüdi olla nii vana televiisor kui ka pidevalt töötav nõrga energiaklassiga sügavkülmik. Vahetades 20-aastase külmiku uue A++ külmiku vastu saab aastas säästa paarkümmend eurot.

Tagasi üles