Elektrijaama juurde kavandatakse suurt kala- ja kurgikasvatust

Auvere elektrijaama lähedusse kavandatakse Eestis uudset vesiviljelusparki nii kalade kui tomatite-kurkide kasvatamiseks. Foto: Ilja Smirnov

Äsja valminud Ida-Viru tegevuskava loetleb üle 70 tegevuse, mis peaksid arendama siinset ettevõtlust ja parandama elukeskkonda. Teiste seas nimetatakse Auvere vesiviljeluspargi ja Venemaa kompetentsikeskuse loomist.

Siseministeeriumi Ida-Virumaa nõunik Aimar Altosaar tunnistas, et tema "lemmiklaps" tegevuskava rakendusplaanis on kavandatav vesiviljeluspark, kus kalade ning tomatite-kurkide kasvatamiseks hakatakse kasutama Auvere elektrijaama jääksoojust. "See on hea näide, kus ühe laua taha on toodud mitme ministeeriumi, kalandusliidu ja Eesti Energia esindajad."

Vesiviljeluspark on Eestis uudne ja selle rajamiseks on võimalik saada euroraha nii põllumajanduse kui kalanduse meetmest.

"Eestis tahetakse välja ehitada kaks parki: üks merele ja teine mandrile. On kokku lepitud, et maapealne park tuleb Auverre 200 hektarile reformimata riigimaale. Keskkonna hindamise uuringut juba tehakse ja siiani pole ilmnenud takistusi, miks seda ei saaks sinna teha," rääkis ta.

Altosaar lisas, et Eesti Energiale vesiviljeluspark suurt tulu ei tõota, küll aga oleks see riigiettevõttele oluline maineprojekt, sest praegu läheb elektrijaamade jääksoojus Narva jõkke ja seega raisku.

Kava kohaselt hakatakse Auvere vesiviljeluspargis massiliselt kasvatama tuurasid ja lõhelisi. Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20 protsenti kalatoodangust, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused.

Osa vesiviljeluspargi territooriumist on mõeldud katmikaladele. "Eestis pole liiga palju päikest ning elektrijaama jääksoojus võimaldaks ka talvel ja kevadel mõistliku hinnaga tomatit-kurki kasvatada," märkis Altosaar, lisades, et asjaajamiseks ja taristu väljaehitamiseks on arvestatud umbes kolm aastat.

Venemaa ekspert

Veel üks päris uus ettevõtmine, mis kajastub Ida-Virumaa tegevuskavas, on Euroopa Liidu ja Venemaa kompetentsikeskuse käivitamine TÜ Narva kolledžis. "Narva on venekeelne Euroopa ja me saame oma Venemaa tundmist ettevõtjatega jagada," märkis kolledži direktor Katri Raik.

Kompetentsikeskusest saaks venekeelse ettevõtluskultuuri ja -suhtlemise ekspert Euroopa Liidus. Partneritena ei nähta ainult Venemaad, vaid ka Valgevenet, Ukrainat ja Moldovat. Euroopa Liidus teeks keskus koostööd Läänemere riikidega, vahendades nende huve Eestis ja Venemaal.

"Minu optimismi kompetentsikeskuse puhul kasvatas see, kui üks Tallinna vandeadvokaat tegi meie majas venekeelse koolituse, kuidas asutada firmat Venemaal. Kohale tuli üle 40 huvilise, sealhulgas kuulajaid Tallinnast, kes soovisid selle info kätte saada vene keeles," rääkis Raik.

TÜ Narva kolledži nimi figureerib rakenduskavas osalejate lahtris mitme teisegi tegevuse juures. Näiteks plaanis töötada välja Narva-Kuremäe-Lohusuu palverännutee marsruut.

"Selle mõtte taga on Lagle Parek ja Pirita klooster, aga oleme valmis kaasa lööma, sest suurem mõte on kutsuda inimesi Narva alternatiivsete lähenemiste ja marsruutide kaudu ning ärgitada narvalasi minema mujale Eestisse," selgitas Raik.

Oodatakse ettepanekuid

Siseministeeriumi eestvedamisel valminud Ida-Viru tegevuskava ja rakendusplaani eelnõu, mis koondab peamised tegevused piirkonna arendamiseks aastatel 2015-2020, on tutvumiseks kättesaadav eelnõude infosüsteemis. Siseministeerium ootab ettepanekuid ja arvamusi kava kohta kuni 18. detsembrini. Seejärel läheb kava vabariigi valitsusele kinnitamiseks.

Tegevuskavas toodud eesmärke viiakse ellu muu hulgas Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi euroraha toel. Ainuüksi siseministeeriumi koordineeritavate programmide kaudu suunatakse selles ajavahemikus Ida-Virumaale investeeringuteks 53 miljonit eurot.

"Ida-Viru tegevuskavas oleme välja toonud eeldused, mille elluviimine on vajalik, et Ida-Virumaa oleks hinnatud paik nii elamiseks kui külastamiseks," märkis siseminister Hanno Pevkur. Elluviidavate tegevuste puhul on pööratud tähelepanu nii haridusvalikute mitmekesistamisele, aktiivsete vaba aja veetmise võimaluste laiendamisele kui ka ettevõtluskeskkonna parandamisele ning jätkuvatele investeeringutele tööstus- ja logistikaparkidesse.