Raudtee-ettevõte lükkab teehoolduse omavalitsuste kaela

Eesti Raudtee ehitas valmis uued ooteplatvormid, nende teenindamiseks mõeldud teed ja parklad, kuid talihooldust neile ei tee. Foto: Peeter Lilleväli

Eesti Raudtee teatas eelmisel nädalal, et loobub uuest aastast lume- ja libedustõrje tegemisest raudteejaama parklates. Kohalike omavalitsuste hinnangul on see järjekordne näide selle kohta, kuidas kohustused nende õlule veeretatakse. 

Eesti Raudtee saatis eelmise nädala alguses omavalitsustele, kus on rongipeatus, kirja, milles teatas, et alates uuest aastast nad parklates enam lume- ja libedustõrjet ei tee, viidates vajadusele vähendada ettevõtte kulusid. See ajab harja punaseks omavalitsustel, kellelt parklate teenindamise ülevõtmist otseselt küll ei nõuta, kuid kelle inimesed teenust kasutavad.

Näpuga näidatakse omavalitsusele

"Ilmselt ei ole see koht, kus inimeste turvalisuse arvelt kokku hoida, kuid selge on see, et Eesti Raudtee ülesannete ülevõtmine tuleb mõne teise asja arvelt," rääkis Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev, kelle sõnul on riik sujuvalt lükanud ülesandeid omavalitsuse kaela, andmata neile nende täitmiseks lisaraha. Juhul kui tööd tegemata jätta, ei tule inimesed selle pealegi, et see on raudtee-ettevõtte täitmata ülesanne, vaid näitavad näpuga omavalitsusele. "Selge on muidugi ka see, et meil jääb selle arvelt mõni muu asi tegemata ja näpuga näidatakse nagunii," lisas ta.

Summad, mis riik eraldab omavalitsustele teede ja tänavate hooldamiseks, on aasta-aastalt vähenenud, samas teede maht pole väiksemaks muutunud. "Juba ammu ei tule me välja ainult selle summaga, mis riigilt tuleb," tõdes linnapea, et eraldatud summast ei jätku enam elementaarseks augulappimisekski, suurematest remonditöödest rääkimata.

Jõhvi seevastu on rongijaama ette jäävat parklat juba aastaid ise puhastanud ning neil tekkis küsimus, kas mõni hooldusfirma on selle eest lisatasu saanud, ehkki reaalselt on lumelükkamine olnud vallavalitsuse teha. "Saatsime raudtee-ettevõttele kirja, et me ei saa nende teatest, et nad loobuvad lumelükkamisest, päris täpselt aru," ütles Jõhvi vallavalitsuse majandusspetsialist Aivo Tamm.

Seisukohta veel pole

Vaivara abivallavanem Mati Männisalu tunnistab, et Eesti Raudtee kiri oli neile kui külm dušš ja praegu polegi selget seisukohta, kas lumelükkamine võetakse üle või ei.

"Uus perroon sai alles hiljaaegu valmis, pole vee ühte kuudki kasutuses olnud, ja siis tuleb selline teade. Riik lihtsalt loobub oma kohustustest ja paneb need kellegi õlule. See on klientidele näkku sülitamine," leidis abivallavanem, kelle sõnul ei saa vald tulu sellest, kui inimesed rongiga sõidavad. Võib küll öelda, et see on vallaelanikele lisateenus, kuid ärisaladus on seegi, kui palju inimesi üldse Vaivara jaamas rongile läheb või maha tuleb.

Vaivara puhul on küsimus ka see, kui paljud jaama kasutajatest on nende valla elanikud ja kui palju on sõitjaid kõrval asuvalt Sillamäelt.

Koos uue ooteplatvormiga ehitati Vaivara jaama uued valgustusega sissesõiduteed. Sel puhul on Eesti Raudtee ja valla esindajad korduvalt kohtunud ning asju arutanud, lisaks saadakse pidevalt kokku, et üle vaadata raudtee ja valla teede ristumiskohtade seisund. Ent kordagi pole teemana kerkinud see, et lumelükkamisest loobutakse, ning keegi pole ka uurinud, kas või millistel tingimustel oleks vald nõus selle ülesande enda kanda võtma. "Sama hästi võiksime meie vabariigi valitsusele kirja saata, et me loobume põhihariduse andmisest või lasteaiakohtade pakkumisest," tõdes Mati Männisalu.

Eesti Raudteelt ei õnnestunud kahe tööpäeva jooksul kommentaare saada.