Aastaga kaotas Ida-Virumaa 2365 elanikku

Suhtes elanike arvu kaotas ühe aastaga kõige rohkem inimesi ehk 2,4 protsenti kolme omavalitsuse − Sonda ja Lüganuse valla ning Kiviõli linna ühinemisel moodustunud Lüganuse vald. Foto: Peeter Lilleväli

Arvestamata Ida-Virumaa koosseisust lahkunud kolme valla inimesi, on maakonna elanike arv aastaga vähenenud 2365 inimese ehk 1,7 protsendi võrra. 

Sel nädalal avaldatud rahvastikuregistri andmete põhjal elas 1. jaanuari seisuga Ida-Virumaal 142 562 inimest. Aasta tagasi oli elanikke 148 505.

Aseri valla üleminekuga haldusreformi käigus Lääne-Viru ning Lohusuu ja Avinurme valla minekuga Jõgevamaa koosseisu jäi maakonnas elanikke vähemaks 3578 võrra. Jätkuv negatiive iive ja ränne kahandasid maakonna elanike arvu 2365 võrra, mis on samas suurusjärgus 2016. aasta kaotusega.

Sellises tempos on elanike arv pidevalt kahanenud viimastel aastatel. Näiteks veel 2012. aasta alguses ulatus Ida-Virumaa elanike arv ligemale 162 000 inimeseni.

Arvuliselt vähenes elanikke aastaga kõige rohkem suurimas linnas Narvas − 870 −, kellele järgnes 730 kaotatud inimesega Kohtla-Järve. Suhteliselt oli suurim kaotus aga Lüganuse vallas, kus nüüd elab koos endise Kiviõli linna ja Sonda vallaga 8942 inimest. Aasta tagasi oli nendes omavalitsustes elanikke kokku 214 võrra ehk 2,4 protsenti rohkem. Maakonna keskmisest oli elanike kadu protsentuaalselt suurem ka viie valla ühinemisel tekkinud Alutaguse vallas (-2,3 protsenti), Kohtla-Järvel (2,1 protsenti) ja Sillamäel (2,0 protsenti).

Elanike arv kasvas vaid Narva-Jõesuus

Kaheksast Ida-Viru omavalitsusest oli Narva-Jõesuu ainus, kus aastaga tuli juurde 55 elanikku. Kui varem elas Narva-Jõesuu linnas ja Vaivara vallas kokku 4773 inimest, siis pärast nende ühinemist oli tänavu 1. jaanuariks elanike arv kasvanud 4828ni.

Narva-Jõesuu volikogu esimees Veikko Luhalaid arvas, et selline elanike arvu kasv on pigem juhuslik ja võis tuleneda sügisel toimunud kohalikest valimistest. "Valimiste eel tuleb ikka ette seda, et osa kandideerijatest palub oma võimalikel toetajatel end ringi registreerida, et nad saaksid tema poolt hääletada," oletas ta.

Üle-eelmise aasta lõpus viisid Narva-Jõesuu ja Vaivara läbi ühise uute elanike värbamise kampaania, mille käigus loositi välja linnamaastur. Kampaania põhieesmärk − saada kokku 5000 elanikku, mis oli valitsuse seatud haldusreformi käigus moodustatavate omavalitsuste suuruse alammäär − jäi küll napilt täitmata. Ent juurde saadi 249 elanikku.

Amoraalne kampaania läheb kordamisele

Luhalaiu sõnul kaaluvad Narva-Jõesuu võimud sellise kampaania kordamist. Kui arvestada maha väljaloositud maasturi hind ja muud selle kampaaniaga seotud kulud, sai omavalitsus Luhalaiu hinnangul aastas uute elanikega kaasnevate maksudega ikkagi veidi üle 200 000 euro lisatulu. "Olgugi et see on amoraalne, kuna me meelitame sel moel elanikke teistest omavalitsustest ära, ilmselt me kordame seda. Midagi muud ei jää üle, kui omavalitsuste rahastamise süsteem on selline, nagu see praegu on," tunnistas ta.

Narva-Jõesuu võimud kaaluvad tema sõnul koostöös riigiga üürimajade ehitamist. "Sinna võiksid elama asuda näiteks need praegused Narva elanikud, kes käivad Narva-Jõesuus spaades tööl, aga kel pole võimalik ega mõistlik seal korterit osta," rääkis ta ühest võimalusest, mis võiks linna elanike arvu tulevikus suurendada.

Luhalaid, kes on ka Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees, tõdes, et maakonna rahvastiku tempokat kahanemist on küllaltki keeruline pidurdada. "Selleks tuleks need pumbad, mis tõmbavad praegu inimesi Tallinna ja Tartu poole, teistpidi tööle panna, aga seda pole kuigi reaalne teha," leidis ta.

Küll aga võiks Ida-Viru elanike arvu kahanemise hoogu Luhalaiu meelest vähendada, kui valitsus asuks ükskord ka tegema seda, mis on Ida-Viru tegevuskavasse kirja pandud − see puudutab nii riigipalgaliste töökohtade ületoomist pealinnast kui ka Ida-Virumaal nii sotsiaalses kui majanduslikus mõttes turvalise elukkeskkonna loomist.