/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2018/01/13/11998876t1h136b.jpg)
Peaminister Jüri Ratas külastas Ida-Virumaad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Jüri Ratas saabus Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus ööl vastu reedet ning juba kell kaheksa hommikul suundus kohtumisele omavalitsuste ja äriringkondade esindajatega. Pärast keskpäeva aga suundus valitsusjuht tagasi pealinna, et kohtuda seal oma Jaapani kolleegiga. Nõnda rutakalt tutvustas Ratas Kirde-Eestis valitsuse Ida-Virumaa programmi eelnõu.
"Elu ei pea Eestis olema ainult Tallinnas ja Tartus. Eriti murettekitav on see, et Ida-Virumaa elanikkond kahaneb just noorte arvelt. Ma väga loodan, et uus Ida-Virumaa programm saab veebruaris valitsuse heakskiidu ja annab oma panuse regiooni probleemide lahendamisse," ütles Ratas Narva-Jõesuus aset leidnud kohtumisel.
Tuleb välisinvestoreid toetada
Narva logistika- ja tööstuspargi juht Vadim Orlov ütles, et piirilinnas aset leidnud kohtumine jättis talle positiivsed emotsioonid. "Praegu on Ida-Viru arengukaval olemas rahaline toetus − see on iseenesest tugev signaal − ning nüüd arutatakse, kuidas seda kasutada. Meid kuulatakse ja kuuldakse ning see on väga tähtis."
Orlov peab oluliseks ettepanekut hüvitada tootmisettevõtetele osa investeeringuid. "Säärane meede on programmis kirjas, raha selleks on ette nähtud ning me loodame väga, et valitsus suudab selle kõik tuleva aasta keskpaigaks käivitada," märkis ta.
"Ida-Virumaad saab arendada vaid tootmisettevõtteid kaasates," on Orlov veendunud. "Turism on küll tore, ent kui me tahame tõepoolest arenguks impulsi anda, siis seda saab teha vaid välisinvestorite kaasamisega − kohalikud sellega hakkama ei saa."
Teine kavandatav muudatus, mida Orlov väga tähtsaks peab, on ettevõtete otseliitumine elektrivõrguga − ilma võrguteenuseta − elektritootjast kuue kilomeetri raadiuses. "Elektrienergia tarbimine kasvab ning elektri hind muutub investoritele otsuste vastuvõtmisel üheks võtmeteguriks."
Kirde-Eesti vastutab turvalisuse eest
Sisekaitseakadeemia rektor ja Narva linnavolikogu liige Katri Raik märkis, et tulevasest Ida-Viru programmist on kümme aastat palju räägitud ja ootused väga suureks puhutud. Nüüd aga käidi välja vaid summa 2,8 miljonit eurot aastaks, mis võib iseenesest küsimusi ja rahulolematust tekitada. "Kuid mul on au juhtida tulevase sisekaitseakadeemia Narva kolledži projekti maksumusega 14,8 miljonit, mis on praegu riigi suurim projekt Ida-Virumaal," tuletas ta samas meelde.
Kohtumiselt peaministriga jättis Raik kõrva taha, et suurt rõhku on kavas panna elukeskkonna edendamisele ja ettevõtete toetamisele.
"Meie regioonis on tühje kortereid, ent 4000eurose palgaga hea spetsialist ei taha elada kuskil 9. korrusel − ta tahab elada uues majas. Ehitajad ei saa seda aga ehitada, kuna ei saa pangast laenu, sest pangad ei pea seda regiooni kiiresti arenevaks − säärane suletud ring," tõi Raik esile, millele tasuks tähelepanu pöörata.
Küsimusele, ega teised regioonid Ida-Virumaale osutatava tähelepanu pärast solvu, vastas Raik: "Tuleb ausalt tunnistada, et kui areneb Ida-Virumaa ja areneb Narva, kui siinsed inimesed on oma eluga Eestis rahul, siis tunnevad ka Pärnu, Võru ja Valga inimesed end kindlamini. Narvalaste Eesti riiki suhtumise küsimus on kogu aeg õhus. Siin on mõnes mõttes meie riigi sisejulgeoleku garantii, meeldib see meile või mitte."