/nginx/o/2019/05/13/12162774t1h590b.jpg)
Esmaspäeva varahommikul Sondas ühes koduaias märgatud karupoeg jõudis õhtuks Uljastele teise koduaeda puu otsa; kohalikud jahimehed üritasid teda sealt alla saada ja metsa suunata.
Sondas eksleb karubeebi, kelle ema on kadunud
13. mai 2019, 22:36
Esmaspäeva hommikul kell pool seitse sai päästeamet väljakutse Sondasse, kus ühe Lembitu tänava maja õues oli karupoeg. Ja maja taga karupoja ema.
Kiviõli komando päästjad, kes kohapeal samuti mõlemat karu nägid, võtsid ühendust keskkonnaametiga, kust soovitati neil mitte midagi teha − kui inimestele ohtu ei ole −, kuna karud lähevad ise minema.
Selle aja peale kogunes karupoja uudistajaid-pildistajaid, emakaru oli inimeste kartuses muidugi juba metsa kadunud.
Järgmise väljakutse sai päästeamet sellesama karupoja pärast pisut enne kella kahte. Siis oli karupoeg juba Uljaste kandis maanteel liikumas ning päästjatele helistanud inimene nägi temas võimalikku liiklusohtu. Kohale tõtanud päästjad karupoega ei silmanud.
"Pisike karupoeg oli, kindlasti selleaastane poeg," ütles Sondas elav jahimees Tambet Leinbock, kes varahommikul mõmmikut ka ise vaatamas käis.
Sealsamas nähtud emakarust ei teadnud ta siis midagi, uuris hoopis, kas ehk on karuemaga midagi juhtunud − äkki autolt löögi saanud? Sellist teadet polnud kusagile õnneks siiski jõudnud.
Terved linnu- ja loomapojad ei vaja inimese abi
- Looma- ja linnupoegade ellu sekkumine, nende ümber paigutamine ja häirimine on keelatud. Vigastatud või hätta sattunud metslooma või -linnu märkamisel tuleb teatada keskkonnainfo telefonile 1313 ning järgida sealt saadud juhiseid.
- Näiliselt abitu ja üksi jäänud linnu- või loomapoeg ootab sageli oma vanemat, kes on toitu hankimas ja käib poegi vaid aeg-ajalt söötmas. Reeglina inimest pelgavana ei saa aga vanem oma poega sööta, kui inimene läheduses on.
- Linde ja loomi tohivad nende abistamiseks loodusest eemaldada üksnes keskkonnaameti ja päästeameti töötajad või keskkonnaameti volitatud inimesed.
Allikas: keskkonnaamet
Keskkonnaameti spetsialist Avo Matsiselts rääkis, et soovitas talle karupoja pärast helistanud ja nõu küsinud inimestel loom rahule jätta: "Kui seal ka karupoja ema nähti, pole inimestel vaja midagi tegema hakata. See võib lausa ohtlik olla: kui inimene satub emakaru ja poja vahele, võib emakaru rünnata. Kui loomad rahule jätta, tuleb emakaru poja juurde tagasi. Kolm-neli tundi, tegelikult isegi terve ööpäeva võib karupoeg täitsa kenasti üksi hakkama saada."
Keskpäeval sai Matsiselts teada, et üks härra oli jõudnud karupoja juba endale koju viia.
"Sain keskkonnainspektsioonist tema telefoninumbri; mulle rääkis ta, et karupoeg oli tee ääres ja oleks võinud auto alla jääda; et ennegi on karusid niimoodi päästetud. Palusin tal karupoja sinna tagasi viia, kust ta looma ära tõi; tuletasin ka meelde, et selline metslooma loodusest äraviimine on karistatav. Telefoni teel suheldes suunasin ta tee kõrvalt emakaru jälgi otsima ja kui ta need leidis, siis karupoja sinna jätma."
Matsiselts toonitas veel kord, et sellistel puhkudel on ainuõige tegevus loom rahule jätta: kui inimesed on ligiduses, siis emakaru poja juurde ei tule.
"Ema võib pojad kusagile põõsasse või puu otsa panna, ise vahepeal söömas käia ja hiljem poegade juurde tagasi tulla − see on täiesti loomulik käitumine, looduse normaalne käik. Üldjuhul lapsi niimoodi lihtsalt maha ei jäeta − kui just emaga midagi juhtunud ei ole, ja praegusel juhul pole mingit märki, et oleks. Nii et inimestel polnud mingit põhjust sekkuda ja mees, kes karupoja koju viis, tegi sellega talle karuteene."
Tambet Leinbock, kes pärast tööpäeva lõppu karupojale pilgu peale tahtis visata, leidis mõmmiku ühes Uljaste küla aias puu otsas.
"Oli aeda läinud ja koer oli ta haukumisega puu otsa hirmutanud. Üritame nüüd ta sealt alla saada ja metsa suunata. Eks hommikul ole näha, kas on veel sealkandis või on koos emaga ära läinud," rääkis ta.