Uuring püüab selgeks teha põlevkivitööstuse mõju tervisele

Üks põlevkivisektori ettevõtteid Ida-Virumaal - Kiviõli Keemiatööstus. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Terviseamet ja Tartu Ülikool alustavad uuringuga, mille eesmärgiks on selgitada välja, kui suurel hulgal jõuavad põlevkivisektorist pärinevad saasteained elanike organismi.

„Põlevkivisektorist lendub jätkuvalt hulgaliselt saasteaineid, mis sissehingatuna jõuavad inimeste organismi,“ ütles Märten Lukk, terviseameti keskkonnatervise osakonna nõunik. „Biomonitooring on teaduslik meetod, mis võimaldab hinnata inimese kokkupuudet keskkonnamõjuritega ja nende toimet tervisele, põhinedes veres, uriinis, juustes, rinnapiimas jm leiduvate saasteainete keemilisel analüüsil.“

Viimased biomonitooringud Ida-Virumaal jäävad mitmekümne aasta taha. Aastatel 1982-1987 viis Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi läbi metallide biomonitooringu uuringu elanikkonna seas ja 1990ndatel toimusid benseeni jt saasteainetega kokkupuute uuringud Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötajatel.

Märten Luki sõnul on näiteks juusteproovid osaliselt alles ning ootavad Terviseameti arhiivis analüüsimist. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru arvates annaks praeguste ja eelnevate proovide analüüs väga olulist informatsiooni sellest, kuivõrd on muutunud Ida-Virumaa keskkonna saastatus ja selle jõudmine inimorganismi. „Küll on siin ka piiranguid, sest juustest saame analüüsida eeskätt vaid raskemetalle, aga põlevkivisektorist johtuvaid saasteaineid on seal veel teisi,“ ütles Orru.

Uuringu käigus leitakse, milliseid biomarkereid kasutada ning milliseid aineid ja milliste meetoditega seal analüüsida. Uuringu tulemused on otseseks sisendiks biomonitooringu alustamiseks Ida-Virumaal jm Eestis. Euroopas on käivitunud inimese biomonitooringu võrgustik HBM4EU  ning Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kes pole sellega liitunud.

Uuringu tulemused annavad aluse biomonitooringute alustamiseks, mille põhjal saab tulevikus vajaduse korral täiendada keskkonnaalaseid meetmeid, mis vähendavad veelgi põlevkivitööstuse negatiivset mõju elukeskkonnale.

Aastatel 2018-2020 läbi viidavat uuringut „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), esimene etapp –biomarkerite väljaselgitamine“ rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

2015. aastal valminud Terviseameti ja Tartu ülikool ühine uuring kinnitas, et põlevkivitööstus mõjutab idavirulaste tervist, ent selle mõju olulisus vajab uusi uuringuid.

"Mõju on olemas, aga me ei saa praegu veel öelda, kui suur see mõju on," tõdes Tartu ülikooli tervishoiu instituudi keskkonna- ja töötervishoiu dotsent Hans Orru tookord.

"Saasteainetel pole ju silti küljes, kust nad tulevad; peame täpsustama, kui palju saastet tuleb põlevkivisektorist, ehk siis tuleks vastavaid saasteaineid mõõta mitte pisteliselt, nagu seni on tehtud, vaid pikema aja vältel."

Orru märkis, et uuringuaja piiratuse tõttu ei jõudnud teadlased rakendada kõiki oma mudeleid, et välistada teisi mõjureid, ning teemaga on vaja edasi tegelda.

"Meil on nüüd kogutud väga väärtuslik andmebaas, mis võimaldab teha edaspidi veel täpsemaid uuringuid," ütles ta.