Ida-Virus sündis lipupäeva tähistamise traditsioon

Mare Roosileht pidas Eesti lipu 135. sünnipäeval kaks kõnet: südapäeval Virumaa kolledžis, õhtul Narva eesti gümnaasiumis.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Virumaa eesti hariduse seltsi juht Mare Roosileht kõneles Eesti lipu päeval nii Kohtla-Järvel kui Narvas sellest, et eesti keele ja eestikeelse hariduse säilimine on üks olulisemaid selle aasta väljakutseid.

Teisipäeval sündis traditsioon tähistada Eesti lipu päeva pidulike kõnekoosolekutega ka Kohtla-Järvel ja Narvas. Kohtla-Järvel kogunesid eesti keele, kultuuri ja ajaloo huvilised Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis, Narvas aga eesti gümnaasiumis.

Aeg vaadata peeglisse

"On 2019. aasta − eesti keele aasta − ja ometi muretseme riigikeele säilimise pärast. Osa inimesi muretseb sellepärast, et kõrgharidus läheb ingliskeelseks ja eesti keel kaob teaduskeelena. Meie muretseme lisaks sellepärast, et ilus eesti keel säiliks ka Ida-Virumaal," kõneles Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Ta meenutas, et sel aastal on mitu korda teravalt esile kerkinud eestikeelse gümnaasiumihariduse jätkumine.

"Usun sellesse, et Kohtla-Järve gümnaasium tuleb eestikeelne, aga Narva riigigümnaasiumi puhul tuleb see tee veel käia. Virumaa kolledži töötajate initsiatiivil loodud Virumaa eesti hariduse seltsi ülesanne ongi seista selle eest, et säiliks eesti keel ja eestikeelne haridus. Ja siin ma ei räägi ainult eesti noortest, sest ka mitte-eesti noortel on põhiseaduslik õigus osata riigikeelt, olla konkurentsivõimeline haridus- ja tööjõuturul," tõdes Roosileht. 

Selles, et me just praegu muretseme eestikeelse hariduse ja kultuuri säilimise pärast, ei tasu Roosilehe arvates süüdistada poliitikuid ega riiki. "Riik − see oleme ju me ise. On aeg peeglisse vaadata ja küsida: mida olen mina selleks ära teinud, et riigikeel säiliks igas Eestimaa nurgas, ka Ida-Virumaal? Aastal 2019 on palju väljakutseid. Eesti keele ja eestikeelse hariduse säilimine on üks olulisemaid neist."

Üliõpilastel kandev roll 

Kõnekoosolekul räägiti ka trikoloori tekkeloost ja riigilipuks kujunemisest, milles oli kandev roll üliõpilastel. 

Virumaa eesti hariduse seltsi juhatuse liige, Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja Kaire Viil meenutas, et 1881. aastal võtsid Tartu ülikooli korporatsiooni Vironia üliõpilased enda värvideks sinise, musta ja valge. 4. juunil 135 aastat tagasi õnnistati Otepää kirikus sinimustvalge lipp Eesti üliõpilaste seltsi lipuks.

"Üliõpilased on teatavasti aktiivsed ning käivad väga paljudel rahvakogunemistel. Sel ajal oli rahvuslik liikumine, toimusid laulupeod ja ükskõik, kuhu üliõpilased läksid, võtsid nad oma sinimustvalge lipu kaasa. Aga peale üliõpilaste oli nendel kogunemistel teisigi inimesi, kes vaatasid, et nii kena lipp, ja hankisid selle endale ka. Nõndaviisi toimus Vabadussõda juba sinimustvalge lipu all. 1918. aasta detsembris heisati sinimustvalge ka Pika Hermanni torni ja asutav kogu kuulutas selle rahvuslipuks," rääkis Viil.

Kui üliõpilastele ja haritlastele oli sinimustvalge lipp väga armas, siis näiteks meremeestele see rahvuslipuna väga ei meeldinud, sest ei paista mere taustal hästi silma. Talunikke häiris seevastu asjaolu, et sinine ja valge on Soome rahvusvärvid.

"Kui Eesti lipp sai 50, siis seda sünnipäeva tähistas juba kogu Eesti rahvas ühtsustundega. Sest 1930. aastatel oli tööka inimese elujärg Eestis küllalt hea, Eesti kodus sündis lapsi, kodud olid ilusad ning Eesti kojad kaunistati tõepoolest kolme koduvärviga," märkis Viil.

Et sinimustvalge oleks silme all ka argipäeval, kinkis Virumaa kolledži direktor Viktor Andrejev igale kabinetile laualipu. Sinimustvalge kingituse said ka väliskülalised Valgevene Polotski riiklikust ülikoolist.

Tagasi üles