Narva teekond Euroopa kultuuripealinna tiitli poole oli käänuline

Aleksei Voronov. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva lõplik ülesseadmine Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli kandidaadiks sai võimalikuks tänu Narva halli kardinali, praegu vangikongis asuva Aleksei Voronovi meelemuutusele, kelle poolt juhitav võimufraktsioon oli volikgus varem kandideerimist torpedeerinud kärpides selleks vajalikku rahastamist. 

Narva asus võitlusse Euroopa kultuuripealinna tiitli nimel 2018. aasta jaanuaris, Tartule on see juba teine katse see ülimalt auväärne tiitel endale saada. Kui Tartu teekond selle tiitli poole oli võrdlemisi sile, ehkki keeruline, siis Narvas kaasnesid selle protsessiga umbusk ja skandaalid, mis pole päris vaibunud tänini.

Probleemid Narva lõpptaotlusega tekkisid, kui Narva linnavalitsus eesotsas toonase linnapea Tarmo Tammistega küsis 2018. aasta lõpus kultuuripealinna taotluse koostamiseks 210 000 eurot, linnavolikogu aga kärpis seda summat Voronovi juhitava fraktsiooni soovil 75 000 euroni. Seejärel kukkus skandaaliga läbi tööde tegija leidmiseks korraldatud hange ning Narva linna endised partnerid − Tallinna firmad Shiftworks ja Creativity Lab − keeldusid linnaga koostööd jätkamast.