/nginx/o/2020/01/06/12854342t1h6dbd.jpg)
31. detsembril telekanali ETV+ eetris olnud võistlusmängu "Rahvas laulab" finaalis olid laval vastamisi Maardu bänd Alter Ego ja Kohtla-Järve ansambel Dochka Bossa. Žürii hääletuse tulemusel kogusid enim punkte maardulased, ent tänu televaatajatele pälvisid konkursil kindla võidu põlevkivilinna esindajad.
Emotsioonid olid 31. detsembril laes: bändid olid võrdsed ning finaali tulemust oli võimatu ennustada.
"Konkursi finaal salvestati juba varem ning võimatu oli ennustada, kes lõpptulemusena televaatajate favoriidiks saab," tutvustab ansambli Dochka Bossa liider Aleksandr Arcimovicius mõningaid televisiooni telgitaguseid. "Seepärast salvestati igaks juhuks kaks varianti, nii et saime end mõlemas rollis tunda."
Otsustaval tunnil töötasid kohtlajärvelased tellitud üritusel restoranis TarTar, kuhu ansambel oli aastavahetuspeole esinema kutsutud.
"Pidime viie minuti pärast lavale minema ning kartsime, et ei jõua tulemust enne teada saada," räägib Aleksandr. "Kuid saime siiski ning lavale astudes võisime täie õigusega kuulutada, et seekord astume üles juba kui staarid..."
Aleksandr ütleb, et võidust nad ei unistanudki, vaid lihtsalt läksid lavale ja laulsid nagu ikka. Nad ei osanud kuni viimase minutini arvata, et fortuuna just neile naeratab.
"Kuid muidugi on meeldiv, et meid märgati ja hinnati, sest Alter Ego oli väga tugev vastane. Meile meeldisid väga nende sujuv koostöö, kõlavad hääled ja repertuaar," selgitab Aleksandr. "Kui nemad võitjaks tulnud oleksid, siis oleksime me samuti rõõmustanud. Aga meie poolehoidjad pingutasid rohkem − suur aitäh neile selle eest! Pärast saadet helistas produtsent ning õnnitles meid, märkides, et meil oli "puhas võit". Rohkem pole keegi selle kohta esialgu midagi öelnud."
Võidust me ei unistanudki, lihtsalt läksime lavale ja laulsime.
Aleksandr Arcimovicius
Muusikute sõnul said nad tänu konkursil osalemisele rohkelt positiivseid emotsioone, aastavahetuse eetriaja ja professionaalsed salvestised.
"Nüüd on meil videoklipid, mille eest me pole mitte sentigi maksnud, kuid mida me võime kasutada reklaami eesmärgil. Kas meie populaarsus samuti kasvab, seda näitab aeg, kuid mitu inimest tundis juba konkursi ajal huvi ning palju kirjutatakse ka Facebookis. Millest veel üks noor bänd unistada võiks?"
Ansambel Dochka Bossa moodustus kaks aastat tagasi Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuses. Ehkki muusikud tundsid üksteist juba ammu ja aeg-ajalt isegi musitseerisid koos − olgugi et eri kollektiivides −, läks mööda palju aastaid, enne kui nad taas "üksteist leidsid".
"Ansambli solisti Irina Ojaga kohtusime 2000. aastal. Minul oli siis bänd Untitled, Irina oli toona 15aastane ja me kutsusime ta taustalauljaks," meenutab Aleksandr. "Hiljem, kui bänd laiali läks, pidasime temaga ikka sidet. Tema hakkas ettevõtjaks: tal on oma juuksurisalong. Kitarrist Ruslan Beljajev ilmus kord välja, siis jälle kadus kuhugi, Mihhail Kastritski samuti. Hiljem aga soikus kõik kuidagi iseenesest: tekkisid pered, sündisid lapsed... Muusika on igaühele meist kahjuks ikkagi eelkõige hobi, mitte põhitöö."
Aastad möödusid, muusika aga köitis endiselt, seepärast jõudis kätte hetk, mil Aleksandr kutsus taas üles: tulge, mängime koos. Ta juhendab Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuses ringi, kus lõigi harjutamisbaasi. Endised sõbrad Irina Oja, Ruslan Beljajev ja Mihhail Kastritski vastasid Aleksandri üleskutsele rõõmuga ning nendega ühines ka elukutseline muusik Daniil Masljakov. Pool aastat käidi koos kaks-kolm korda nädalas ning pandi kokku repertuaar, mille moodustasid Spleani, Limp Bizkiti, Madonna, Gorod 312 jt esitajate tuntud hittide vene- ja ingliskeelsed kaverversioonid.
"Me esitame vaid neid lugusid, mis meile endile meeldivad, mitte neid, mis raadioedetabelites kõlavad," rõhutavad muusikud. "Kusjuures me mitte lihtsalt ei esita möödunud aastakümnete hitte, vaid loome neist oma versioone. Muide, selle tõi konkursil ka žürii esile."
Kõik tahtsid musitseerida ja esineda, eriti pärast mullust Jõhvi aastavahetuse balli: üks korraldajaid Aare Vaher kutsus neid esinema, publik võttis nad hästi vastu ning neid hakati kutsuma mitmesugustele linnas toimuvatele üritustele ja firmapidudele. Kollektiiv on sage külaline Sompa klubis ning on peaaegu iga nädal esinenud Jõhvi Beer House'is. Muide, sealt ETV+ produtsent nad leidiski.
Sellele küsimusele vastab Aleksandr, et nad tegutsevad just täpselt senikaua, kuni nende esitatavad laulud publikule meedivad.
"Meie repertuaaris on praegu ligikaudu poolsada laulu, sealhulgas poplaulud ja tantsuhitid. Eestikeelseid on kahjuks veel vähe, vene- ja ingliskeelseid on enam-vähem võrdselt."
Ent oma repertuaari hakatakse pidevalt täiendama: muusikud ütlevad, et detsembris firmapidudel esinedes kuulsid nad palju huvitavaid laule, mida tahaks kaverdada.
"Tulevik sõltub paljuski sellest, kuidas me edasi töötada saame," märgib Aleksandr. "Harjutusbaas on meil olemas, välja on kujunenud koostöö Kohtla-Järve kultuurikeskusega: kui vaja, lubatakse meil alati sealset lava kasutada. Kõik meie bändi liikmed tulevad alati kergelt kaasa ning on valmis ükskõik kuhu esinema sõitma. Kuid plaane tuleb teha varakult: kõigil meil on pere, põhitöö... Meid on vähe ning kui mõni meist tulla ei saa, siis tuleb esinemine ära jätta. Asendust leida on raske: kust leida muusikut, kes suudaks poolsada teost kiiresti selgeks õppida?"
Sellest hoolimata on bändi liikmed "võitluslikult" meelestatud: juba on tulnud kutse astuda üles suvisel motofestivalil ja Viktor Tsoi festivalil Tallinnas.