Eesliini töötajatele otsitakse karantiiniks peavarju

OÜ Mehntack juhataja Terje Rattur ütles, et praegu külastajatele suletud Mäetaguse mõisahotell sobib karantiinipinnaks, sest iga toa juures on WC ja duširuum. Valmidusest seda vajaduse korral pakkuda andis ta märku nii kohalikule omavalitsusele kui sotsiaalministeeriumile. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaa omavalitsusliit teeb ülevaadet pindadest, mida on võimalik välja pakkuda karantiiniks eesliini töötajatele; sotsiaalministeerium uurib turismiettevõtjate valmisolekut majutada hooldekodude töötajaid.

Alutaguse vallas on üks korter karantiinipinnana juba kasutuses.

"Ühes mõisakorteris elavad praegu Alutaguse hoolekeskuse töötajad, kes tegelevad nakkusekandjatega ega taha pärast vahetust koju minna ja viirust levitada. Iga vahetus tuleb ööbima oma linadega ja nii see toimib," rääkis Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Omavalitsused mõtlevad läbi 

Kui vajadus karantiinipindade järele kasvab, on võimalus majutada inimesi ka Mäetaguse mõisahotelli. "Kuna hotell on praegu tühi ja küte maas, tuleb vajadusest ette teatada. Majutusvõimalus on ka Alutaguse spordi- ja puhkekeskuses, lisaks neli sotsiaalkorterit Kiiklas," kirjeldas Võhmar Alutaguse valla võimalusi. 

Ida-Virumaa omavalitsusliit koondab praegu andmeid linnade-valdade võimalike karantiinipindade kohta. Seda eesliini töötajatele mõeldes (politsei, pääste, tervishoid, kohalikud omavalitsused), kes peavad COVID-19 kahtluse korral oma perest eraldi elama, kuni selguvad testimise tulemused. Samamoodi on vaja leida lahendused haiglast välja saadetud inimestele, kel tuleb jääda karantiini.

"Igas omavalitsuses on need pinnad juba varem läbi mõeldud, aga praegu koondame info võimaluste kohta, mida saaks vajaduse korral kasutada ka laiemalt kui ühe omavalitsuse piires," selgitas Ida-Virumaa omavalitsusliidu esimees, Toila vallavanem Eve East. "Majutusasutustest sobivad pigem väiksemad, kus on lihtsam karantiiniks sobivad tingimused tagada," lisas ta.

Sundima ei hakata 

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond on pöördunud turismiühenduste poole, uurimaks, kui paljud majutusasutused on valmis tegema riigiga koostööd, sest vanemaealised on üheks suuremaks riskirühmaks.

"Alates 12. märtsist on hooldekodudes kehtestatud külastamiskeeld ning tõenäolisim võimalus, kuidas viirus hooldekodudesse jõuda võib, on töötajate kaudu. Ühe lahendusena näeme, et hooldekodude personali saaks vajaduse korral majutada nende kodust väljaspool, näiteks hotellis, turismitalus jms majutusettevõttes," selgitas hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum pöördumises.

Ta rõhutas, et plaanis ei ole kedagi sundida oma perest ja kodust eemal olema.

"Kuid selliselt saame riigi poolt soodustada seda, et hooldekodu personal võimalikult vähe ringi liiguks, ja seeläbi minimeerida riski, et viirus hooldekodusse satub. Seetõttu uurime, kui paljud majutusasutused on valmis hooldekodude personali enda juures majutama. Selle valmisoleku pealt saab valitsus langetada ka edasised, sealhulgas rahastuse otsused," märkis Tarum.  

Hooldekodusid on üle Eesti 207 ning neis töötab ligi 5000 inimest.

"Tegime esmase kaardistuse ja saime ka Ida-Virumaa turismiettevõtjatelt tagasisidet, aga praeguse seisuga on edasisest tegevusplaanist veel vara rääkida," teatas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakond.