Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/24/13070569t1he0c6.jpg)
Kui aprilli alguses ühel töötajal avastatud koroonaviiruse tõttu rohkem kui kolmeks nädalaks seiskunud Estonia kaevandus hakkab esmaspäeval taas tööle, siis kuni 10. maini jääb pausile Narva karjäär.
Koroonaviiruse tõrjumise kõrval peavad Eesti Energia kaevandus ja karjäär kohandama oma tööd ka praeguse väheneva põlevkivi nõudlusega. Kui eelnevatel aastatel on Estonia kaevanduse kaevurid toonud maa seest välja 7-8 miljonit tonni põlevkivi ja rekordilisel 2015. aastal koguni 10 miljonit, siis tänavune tootmisplaan jääb 4 ja 4,5 miljoni tonni vahele.
Põlevkivielektrijaamu õnnestub madalate elektrihindade tõttu töös hoida vaid lühikestel perioodidel, kukkunud naftahind võib muuta küsitavaks ka õlitootmise kasumlikkuse. Samas on ladudesse ootele kogunenud mitu miljonit tonni põlevkivi.
Järgmine seisak tuleb mai lõpus
Enefit Kaevanduste juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul naasevad sundpausil olnud rohkem kui 700 Estonia kaevanduse töötajat esmaspäeval tööle. Koju jääb veel paarkümmend remondi- ja hooldustöötajat. Maikuu lõpus on plaanis aga kogu kaevandus taas nädalaks seisma jätta.
Narva karjääris seiskub töö paariks nädalaks kuni 10. maini, kuna mõlemad õlitehased on remondis. "Peame jälgima turgu ja tarbimist ning selle järgi sättima ka oma tootmiskoormust," ütles Vainola.
Kaevurid kogusid annetusi haiglale
Pärast seda kui selgus, et ühel nende kolleegidest oli tuvastatud koroonaviirus, asusid Estonia kaevanduse ja Narva karjääri töötajad koguma annetusi Ida-Virumaa keskhaigla töötajatele kaitsevahendite ostmiseks.
Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuhi Ülo Veldre sõnul olid reedese seisuga 15 kaevanduse töötajat annetanud haiglale kokku 1760 eurot. Ta lisas, et haigla on tänulik annetajatele, et nad hoolid pingelisel ajal patsientidest ja töötajatest.
Tema sõnul on aprilli alguses koroonaviirusesse haigestunud ja haiglas ravil olnud Estonia kaevanduse töötaja tervenenud ja naasmas tööle. "Koroonaviiruse tõrjumisele pöörame aga tohutult suurt tähelepanu ja teeme selleks ka lisakulutusi," lisas Vainola.
Töölesõiduks lisabussid
Nii näiteks on tellitud töötajate veoks Ida-Viru linnadest Alutaguse vallas Väike-Pungerjal asuvasse Estonia kaevandusse lisabussid, et igal paarispingil istuks vaid üks inimene. Enne iga reisi desinfitseeritakse bussid täielikult. Kaitsemaskide või respiraatorite kandmine on nõutud kogu ettevõtte territooriumil, nii maa peal kui ka maa all töötajate transportimise ajal. Kaevandus on soetanud vajalikus koguses isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendeid. Lisaks on ettevõte teinud oma kulul koroonaviiruse teste sadadele töötajatele. "Kõik on õnneks negatiivsed olnud," ütles Vainola.
Tema sõnul muudab lisaettevaatusabinõude rakendamine kindlasti ka tööprotsessi varasemast mõnevõrra aeglasemaks. "Selliste rutiinidega harjumine nõuab aega, aga see on praegu A ja O," märkis ta.
Vainola sõnul kasutab Estonia kaevandus võimalust taotleda sundseisaku ajal töötasu osalist hüvitamist riigilt. "See on mõistlik abimeede, mida praegu paljud ettevõtted kasutavad," ütles Vainola, märkides samas, et seisaku ajal ulatusid ettevõtte enda tasutavad palgakulud ligikaudu poole miljoni euroni. "Kuigi töötajad kaotavad kokkuvõttes võrreldes tavapärase palgaga, on nad sellesse suhtunud mõistlikult, kuigi loomulikult soovitakse naasta võimalikult kiiresti tavapärasesse töörütmi."
Kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühingu juht Marina Lukjanova on Põhjarannikule rääkinud, et Estonia kaevanduse seiskamine oli mõistlik otsus. "Isegi kui inimesed kaotavad seetõttu sissetulekus, on see ikkagi parem sellest, et läheksime praegu tööle ja nakatuks veel inimesi, kes tooksid selle viiruse ka koju oma peredele. Parem oleme mõned nädalad kodus ja siis tuleme rahulikult tööle," ütles ta aprili alguses.