Vasknarva sadam sai kalandusfondist lisaraha

Paadisadama rajamise kõige töömahukam osa on akvatooriumi süvendamine.

FOTO: Taavi Vogt

Lisatoetus võimaldab soetada veel kolm ujuvkaid ja katta kogu sadama vajadus.

Vasknarva paadisadama ehituse projekti esimesse etappi mahtus ainult üks ujuvkai.

Suurte lootustega küsiti kalandusfondist toetust veel kolme sellise soetamiseks.

"Saime selle toetuse ja nüüd on kogu projekt paatide hoiukohtade poolest kaetud," rõõmustas Vasknarva sadama ehituse projekti eest vedav Alutaguse vallavalitsuse liige Taavi Vogt.

Ehitus edeneb Vasknarvas omasoodu.

"Töövõtja projekteeris konstruktsioone natuke ringi, seda osa, mis puudutab kaid ja L-elemente − asi muutus vastupidavamaks ja lisaks veel natuke odavamaks. Need konstruktsioonid tuli tellida ja minu andmetel neid praegu valatakse. Oktoobri lõpuks tahab töövõtja need maha saada," rääkis Vogt.

Kui kaielemendid paigas ja slipp valatud, saab akvatooriumi süvendamisega edasi minna.

Süvendustööd ongi ehituse kõige mahukam osa: välja kaevata ja teisaldada tuleb ligi 13 000 kantmeetrit pinnast.

Sedasama pinnast kasutatakse arendusala täitmiseks ehk teisisõnu tõstetakse kõrgemaks seda saart, mille peal praegu töötatakse. Tulevikus saab sinna projekti järgmistes etappides kõik ülejäänu peale ehitada: sadamahoone, tankla…

Lepingu järgi peab sadam valmis olema tuleva aasta oktoobris. Juunis oli OÜ Kaurits töövõtjana seda meelt, et lõpetab juba tänavuse aastaga ära.

"Nad arvavad jätkuvalt optimistlikult, et jõuavadki," oli Taavi Vogt selles pisut skeptiline. "Oleneb, millal talv tuleb. Kui tuleb oktoobri keskel, siis ei jõua, kui oluliselt hiljem, siis mine tea… Lepingu järgi on aega ju tegelikult veel küll, nii et hullu pole midagi."

Töövõtja suhtes pole Vogt kiidusõnadega kitsi: "Meil on väga vedanud, nad on ikka täielikud profid. See, kuidas nad projekti suhtuvad, on ülimalt tänuväärne."

Vasknarva sadama esimese etapi ehitus läheb maksma 773 127 eurot, millest üle poole tuleb toetusena Eesti­-Vene koostööprojektist "Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond 2" ("Common Peipsi 2"). 

Tagasi üles
Back