Rootsi taasavas Narvas aukonsulaadi

Rootsi aukonsul Narvas Jaanus Mikk ja Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson esmaspäeval aukonsulaati avamas. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Rootsi aukonsulaat jõudis sel nädalal ringiga tagasi Kreenholmi, kus ta 20 aasta eest alustas. Uueks aukonsuliks Narvas ja Ida-Virumaal on Kreenholmi kinnisvara haldava osaühingu Narva Gate tegevjuht Jaanus Mikk.

Rootsi suursaadik Eestis Mikael Eriksson avas aukonsulaadi Narva Gate'i kontoris. Sellega tähistati ühtlasi Rootsi kohalolu 20. aastapäeva, sest oma esimese aukonsulaadi avas kuningriik Narvas 2000. aasta novembris.

Pealinnast väljapoole 

Diplomaatilise esinduse esimeseks asukohaks oli rootslastele kuulunud tekstiilihiiu Kreenholmi Valduse juhatuse hoone ning aukonsuliks ettevõtte juhatuse esimees Meelis Virkebau. 2003. aastal kolis aukonsulaat TÜ Narva kolledžisse ning järgmiseks aukonsuliks sai Katri Raik. Kõige pikemat aega − alates 2008. aastast − oli Rootsi aukonsul Ahti Puur, kes töötas sellesse ametisse astudes VKG elektrivõrkude juhatuse esimehena.

"Tallinnas asuval saatkonnal on oluline jõuda pealinnast väljapoole, Eestimaa eri kohtadesse, ning aukonsulaat Tartus ja Narvas on selleks vajalik, et me mõistaksime paremini, mis riigis toimub," märkis Mikael Eriksson.

Narva puhul tõi suursaadik välja, et piirilinnas on võimalik jõuda venekeelse elanikkonnani, mida peetakse väga oluliseks. "Loodame panustada nii regiooni arengusse kui lõimumisse. Kreenholm on aukonsulaadiks sümboolne koht, sest see kehastab tööstust, ettevõtlikkust, loovust ja kunsti. Usun, et Jaanus Mikk teeb suurepärast tööd nii tööstuse kui kultuuri arendamisel Narvas."

Erilised suhted 

Jaanus Mikk ütles, et Narva ja Rootsi vahel on midagi rohkemat kui tavasuhted.

"Narva on märgiline koht Rootsi jaoks. Julgen ütelda, et igaüks, kes on lugenud Rootsi ajalugu, teab, mis koht on Narva, ja on uhke selle üle. Narvas toimus 1703. aasta novembris suur lahing, mis on läbi Rootsi ajaloo üks suuremaid militaarseid edusamme. Lisaks sellele ehitasid rootslased 17. sajandil pärllinna, millest 99 protsenti on kahjuks hävinenud, aga me kõik mäletame seda. Loomulikult on sellest ilusast ajast olemas märke ja rajatisi, sest rootslaste rajatud bastionid on alles."

Jaanus Mikk meenutas veel Narva jaoks õhus olnud, aga realiseerumata jäänud võimalust.

"Kui Rootsi kuningriik laius Põhjamerest Musta mereni, arvasid rootslased, et nende kuningriigi pealinn on jäänud ääremaale. Nad hakkasid mõtlema, et pealinna võiks viia kuningriigi keskpaika, ja üks kandidaat oligi Narva. Mul on suur au olla selles märgilises kohas Rootsi kuningriigi aukonsul."

Ida-Virumaal tegutseb veel Soome aukonsul, OÜ Fortaco Estonia tegevjuht Larissa Shabunova, ning sellest aastast Läti Vabariigi aukonsul, kelleks on ettevõtja Gert Tartlan.