Ida-Virumaal on oodata karmimaid piiranguid

Erik Gamzejev
Copy
Jüri Ratas külastas eelmisel reedel Narva haiglat, mis on koroonaviiruse leviku tõttu sattunud kriitilisse seisu.
Jüri Ratas külastas eelmisel reedel Narva haiglat, mis on koroonaviiruse leviku tõttu sattunud kriitilisse seisu. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ida-Virumaal, kus koroonasse haigestumise tase ulatub ligemale tuhandeni ja suurt personalipuudust tundvates haiglates on ravil ligemale sada koroonapatsienti, võivad sel nädalal piirangud veelgi karmistuda. 

Esmaspäeval Ida-Virumaa haiglaid külastanud terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles pärastlõunal Põhjarannikule, et piirangute paketis on ligemale paarkümmend meedet, mida saab rakendada.

Tervishoiusüsteem ei ole kummist

"Piirangud on läinud astmeliselt aina kangemaks. Me peame aru saama, et tervishoiusüsteem ei ole kummist," lausus ta, märkides, et Ida-Virumaad puudutavatest piirangutest on arutusel palju variante. "Epidemioloogiliselt ja tervise aspektist vaadatuna eeldab terviseamet, et need piirangud oleksid efektiivsed." 

Haiglates on abiks ligemale 30 meditsiiniõppurit 

Tallinna tervishoiu kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepa sõnul on vabatahtlikule tööle Ida-Viru keskhaiglasse ja Narva haiglasse paari viimase päevaga ennast registreerinud peaaegu 30 kooli õppurit. Lisaks on neid suundumas ka teistesse meditsiiniasutustesse.

Enamasti tegutsevad tudengid haiglates õpitavatel erialadel ehk siis hooldustöötaja või abiõena, kuid on ka täiesti teistsuguseid töid, milles abi vajatakse.

"Kõrgkool toetab igati vabatahtlikku tööd ja kuna oleme õppetööd sujuvalt ümber korraldanud juba alates septembrist, siis ei ole praegune eriti kriitiliseks kujunenud olukord nõudnud lisamuudatusi õppetöös," märkis ta. "Meil on hea meel, et nii paljud meie õppijad on valmis oma abikätt pakkuma. Meie erialad ongi suunatud inimeste abistamisele, seega ei ole see väga suur üllatus."

Ta lisas, et vabatahtlikuna on end kirja pannud ka osa õppejõude, kellel on vajalik väljaõpe. 

Esmaspäeva õhtul kogunenud teadusnõukogu esitab oma ettepanekud valitsusele, kes arutab neid ilmselt teisipäeval. Reedel Ida-Virumaad külastanud peaminister Jüri Ratas kinnitas, et valitsus kaalub uusi piiranguid, kuid maakonna täielik lukkupanek ei ole seni olnud päevakorral. 

Lanno lisas, et piirangute paketis on epidemioloogiline, tervise, majanduse, sotsiaalne aspekt. "Peame arvestama, et piirangud, mis muudavad ühiskonda kinnisemaks, tekitavad ka kõrvalprobleeme, nagu majanduslik hakkamasaamine, perede heaolu kuni vägivallani välja. Need ei ole lihtsad lahendused," tõdes ta.    

Ida-Viru haiglad on kriitilises seisus 

Üllar Lanno hinnangul on Ida-Virumaal nii haigestumus koroonasse kui ka tervishoiusüsteemi toimepidevus kriitilises seisus. Ainuüksi Narva haiglas on haigestumise või lähikontaktsete ringi sattumise tõttu töövõimetud ligemale sada töötajat. 

Ta sõnas esmaspäeval pärast Narva haigla külastamist, et vaadates, milliseid üliinimlikke pingutusi seal tehakse, paneb see ühelt poolt neile inimestele kaasa tundma, aga teiselt poolt rõõmustab, et inimesed nii tugevasti üritavad seda haiglat töös hoida. 

"Seal on praegu eesotsas väga kogenud inimesed, Pille Letjuka on haigla ravijuhina näinud aastakümneid selle haigla võlu ja valu. Ta kõrval on Ago Kõrgvee Tartu ülikooli kliinikumist. See tarkus, mida ta saab tuua suure regionaalhaigla toimimisest kuni väga kõrge hapnikuravi vajaduseni välja, on seal majas olemas. Sinna tuuakse juurde Tartu ülikooli kliinikumist nii tehnoloogilisi lahendusi kui ka reaalseid praktilisi tööprotsesse," ütles Lanno.

Kõige suurem probleem on haiglates personali puudus. "Kui haigestub oluline osa töötajaid, näiteks viiendik või rohkem, siis nende asendamiseks on väga vähe võimalik midagi ära teha, sest kõik lähipiirkonna haiglad on ise peaaegu sama raskes olukorras," tõdes ta. 

Residendid appi 

Võimaliku lahendusena näeb ta erinevates haiglates olevate arstiks õppinud residentide suunamist kõige rohkem abi vajavatesse haiglatesse. "Oluline on saada neilt nõusolek asuda tööle, raha ikka vajaduse korral leitakse," ütles ta.

Meditsiiniõdede puuduse leevendamiseks tasuks Lanno sõnul koostöös õdede liiduga kaaluda, kuidas kaasata ajutiselt haiglatööle neid õeks õppinud või õppivaid inimesi, kes on jäänud sellest kõrvale kehtiva kutsestandardi nõuete tõttu. 

Ida-Virumaal oli esmaspäeva hommikul haigestumus 100 000 elaniku kohta 978,7, mis ületab Eesti keskmist näitajat ligikaudu kolm korda. Terviseameti jälgimisel on üle 6500 Virumaa inimese, kellest nakatunud on 1411.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles