Ida-Virumaal tulevad tagasi kevadised piirangud

See kolmapäeva hommikul Jõhvi bussijaamas tehtud pilt näitab, et Ida-Virumaal on viimastel päevadel maski kandmise nõuet varasemast rohkem täitma hakatud. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Virumaal hakkavad alates laupäevast kehtima peaaegu kõik samad piirangud, mis olid kevadise eriolukorra ajal: avalikud üritused on keelatud, kultuuri-, spordi- ja meelelahutusasutused on suletud, kõik koolid lähevad kinni alates emaspäevast. 

Ida-Virumaale rangemate piirangute kehtestamine oli koroonaviiruse leviku kasvu ja meditsiinisüsteemi kokkuvarisemise ohuga päevakorral alates nädala algusest, mil neid soovitasid tungivalt nii teadusnõukogu kui ka paljud autoriteetsed meedikud ja haiglate juhid. Terviseameti juhi Üllar Lanno hinnangul toimivad Ida-Viru haiglad uute koroonapatsientide tulva ja töötajate puuduse tõttu kriitilisel piiril. 

Erimeelsused valitsuses 

Teisipäeva hommikul toimunud istungil valitsus piirangutes kokkuleppele ei jõudnud ja seda valdavalt EKRE ministrite vastuseisu tõttu. 

Uued piirangud

* Alates 12. detsembrist suletakse Ida-Virumaal kolmeks nädalaks kõik meelelahutusasutused ja peatatakse vaba aja tegevused, keelatud on avalikud üritused ning suletud kinod, teatrid, kontserdikohad, muuseumid ja näituseasutused, toitlustuskohad, spordiklubid, ujulad, spaad ja majutusteenuse pakkujad. Piirangud kehtivad nii sise- kui välitingimustes. Igapäevast tööd saavad jätkata kirikud ja teised usuliste talituste toimumiskohad, kui järgitakse 50 protsendi täituvuse nõuet, 2+2-reeglit, maskikandmise kohustust ja desinfitseerimisvahendite kasutamist. 

* Alates 14. detsembrist on kogu riigis suletud kõik õppeasutused: üldhariduskoolid, kutsekoolid, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid. Järgmisel, 2021. aastal jätkub õppetöö tavakorras, juhul kui valitsus ei otsusta teisiti. Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks. Kolmeks nädalaks on peatatud huviharidus, huvitegevus ja sporditegevus nii noortele kui ka täiskasvanutele. 

Ida-Virumaal elav maaeluminister Arvo Aller ütles teisipäeva õhtul Põhjarannikule, et  valitsuses ei ole Ida-Virumaa lisapiirangute asjus kokkulepet. Ta ütles, et kevadel Saaremaal seatud piirangud ei ole sellised, mis toimiksid sügisel ka Ida-Virumaal, ja nende kehtestamisega on juba hiljaks jäädud. 

Aller ütles, et piirangute kehtestamisega ei tohi karistada neid ettevõtteid, kes täidavad praegu kehtivaid nõudeid ja soovitusi. "Me ootame, et vaktsiin jõuaks võimalikult ruttu meieni. Ma usun ka, et kõk eestimaalased on teadlikud, et see on ohtlik viirus, et nad on perekesksed ega liigu ringi suuremates seltskondades," rääkis ta, märkides, et esmalt tuleks saavutada efekt läinud laupäevast kehtima hakanud piirangutest. 

Samal ajal jätkas eneseisolatsioonis olev peaminister Jüri Ratas Põhjarannikule teadaolevalt pingutusi, et kehtestada uued piirangud, ja kolmapäeva ennelõunal andiski ta sotsiaalmeedias nendest teada. Neljapäeval on piirangute kinnitamine valitsuse istungite päevakorras ja siis selgub, kas kõik ministrid nõustuvad nendega või mitte. 

Ida-Virumaad ei saa Saaremaa kombel lukku panna 

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees, Toila vallavanem Eve East sõnas, et põhikoolide kinnipanek on mõistlik samm. "Pigem hoida õpilasi praegu kodudes. Muidu vindub see viirus siin veel väga pikka aega," ütles ta, lisades, et ka meelelahutusasutuste ja spaade sulgemine on praeguses olukorras põhjendatud. "Kuidas me teisiti sellele levikule piiri saame panna?"

Kogu maakonna nagu kevadel Saaremaa lukku panemist East aga ei poolda. "Sellega kaasneb nii palju riske," ütles ta, märkides, et Ida-Virumaa pole saar, mida saaks ülejäänud Eestist eraldada.  

Eve Easti sõnul tellis IVOL 20 000 ühekorramaski, mille kulu 2500 eurot lubas valitsus kinni maksta. Neid maske on kavas hakata jagama Ida-Virumaa avalikes kohtades. "Tahame selle kampaaniaga selgitada inimestele maski kandmise vajalikkust," ütles ta.

Ida-Virumaa turismiettevõtja ja Mäetaguse mõisa haldava OÜ Mehntack juhatuse liige Terje Rattur avaldas nördimust, miks paneb valitsus ühe või teise sektori kinni, suhtlemata  ettevõtjatega, keda see puudutab. "Seda enam, et praegu pole mitte ühtegi leevendusmeedet välja töötatud," sõnas ta.

Ratturi arvates peaks riik tegelema eelkõige nende teenindusettevõtetega, kes vilistavad hajutamisreeglitele ning kehtivatele nõuetele ja piirangutele. "Riik peaks tõsiselt järelevalvet tegema ja trahvima! Miks riik ei taha mittehoolivaid ettevõtjaid korrale kutsuda?" küsis ta.