/nginx/o/2020/12/27/13549724t1h212e.jpg)
Tallinna tervishoiu kõrgkoolis õppiv Dovile Valaityte-Loide on üks neist, kes tulid vabatahtlikuna appi Kohtla-Järve Ahtme linnaosas asuvasse vanurite hooldekodusse, kus olid koroonasse nakatunud nii enamik elanikke kui ka peaaegu pooled töötajad. Ning ta kavatseb jääda sinna senikauaks, kuni tema teenuseid kriisiolukorras vajatakse.
Dovile õpib õenduseriala ning töötab detsembri algusest õpingute kõrvalt hooldekodus hooldusabilisena.
"Praegu üle maailma puhkenud kroonapandeemia tõttu tunnen, et minu kohus on abivajajaid aidata," ütles ta. "Selle haiguse võitmiseks peame me kõik oma panuse andma."
Veel kevadel, kui eriolukord välja kuulutati, avaldati Tallinna tervishoiu kõrgkooli kodulehel info kõikide ravi- ja hooldusasutuste kohta, kuhu vabatahtlikke appi vajati. Sel teemal toimus mitu infotundi.
Kohtla-Järve struktuuriüksuse õppetöö koordinaatori Olesja Zeeli sõnul registreeris end nende õpilastest vabatahtlikuks 47 inimest ning neist paljudest said vabatahtlikud abilised juba kevadel. Tudengid töötavad Ida-Viru keskhaiglas, Rakvere ja Narva haiglas ning Ahtme vanurite hooldekodus.
"Õpilased reageerisid üleskutsele väga aktiivselt ning meie omalt poolt motiveerime neid samuti: võtame seda tööd kui praktikat," märkis Zeel. "Tuleme neile ka õppeprotsessi organiseerimisel vastu: kui õpilane peab täna töötama, ent tal on samal ajal arvestus või eksam, siis anname talle võimaluse sooritada selle muul, talle sobival ajal."
Dovile kinnitab, et ei karda seda tööd, kuna ta on oma teadmistes kindel ja suudab end viiruse eest kaitsta. "Patsientidega töötades kasutame kõiki vajalikke isikukaitsevahendeid. Isiklikult mina arvan, et poes käies on nakatumise tõenäosus suurem, kuna mõned inimesed ei hoia endiselt distantsi ega kanna maski."
Dovile sõnul arvavad paljud inimesed, et koroonapatsientidega kokkupuutel nakatuvad ka meditsiinitöötajad ise ja jäävad haigeks. "See ei vasta tõele. Põhiline on järgida reegleid, alati isikukaitsevahendeid kanda ja neid õigesti kasutada. Kaitseülikonnas töötamine ei nõudnud erilist harjumist, sest teadsime juba ülikoolis, kuidas seda kasutada."
Neiu sõnul annab vabatahtlik töö talle hea kogemuse. "Pärast sellist praktikat on väga hea uusi meetodeid omandada ning hiljem on sul palju teadmisi viirustega töötamiseks. Minule kui tulevasele meditsiinitöötajale on esmatähtsad ülesanded abivajajaid aidata ning sellest võimalikult palju teadmisi ja oskusi saada," kinnitas Dovile.
Ahtme vanurite hooldekodus on koroonaviirusega nakatunud 90 elanikku ja 23 töötajat. Hooldekodu direktori Jevgenia Maksimova sõnul on olukord kontrolli all ja stabiliseerumas ning töötajad on hakanud haiguslehelt tööle naasma.
"Kuid loomulikult asume me kõik endiselt koroonatsoonis," sõnas ta. "Aitäh kõigile, kes meile appi tulevad ja erirežiimis töötavad. Enne tööle asumist testitakse ka neid koroonaviiruse suhtes. Praegu on meil kolm vabatahtlikku abilist ning peagi tulevad uued − need, kes on juba avaldanud soovi tulla ja ootavad praegu testi tulemusi."
Maksimova sõnul elavad hoolekodus riskigruppi kuuluvad eakad inimesed, kes põevad mitmesuguseid kroonilisi haigusi. Seetõttu vajavad nad sageli haiglaravi, eriti veel koroonaviirusega nakatumise korral.
Mis puudutab olukorda Ida-Viru keskhaiglas, kuhu koroonapatsiente tuuakse, siis sealgi hakkavad peagi abilistena tööle neli residendist arsti. "Meil on nendega eelnev kokkulepe olemas," ütles haigla kommunikatsioonijuht Anna Medvedeva. "Meiega on liitunud ka kaheksa arstiteaduskonna üliõpilast, kes töötavad arstide abilistena. Selle aja jooksul oleme tööle võtnud üle kümne uue õe."