Korruptsioonis kahtlustatav Kersti Kracht kaks aastat tagasi: prokuratuur on kallutatud ja ebakompetentne

Kersti Kracht kandideeris kaks aastat tagasi EKRE esinurmbina Ida-Virumaal riigikogusse. Ta ei osutunud valituks, kuid sai rahandusministri nõuniku ametisse. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Korruptsioonikuriteos kahtlustavana kinni peetud rahandusministri nõunik Kersti Kracht, kes kandideeris viimastel riigikogu valimistel EKRE esinumbrina Ida-Virumaal, süüdistas kaks aastat tagasi prokuratuuri ebakompetentsuses ja kallutatuses. 

Kersti Kract kogus EKRE esinumbrina 2019. aasta riigikogu valimistel Ida-Virumaa ringkonnas 373 häält, kuid ei pääsenud riigikogusse, kuna tema erakonnakaaslane Riho Breivel oli temast tunduvalt edukam, saades 979 häält. Pärast valitsuse moodustamist võttis praegune EKRE esimees rahandusminister Martin Helme ta oma nõunikuks. Helme teatas täna, et on töösuhte Krachiga peatanud. 

Enne valimisi Põhjarannikule antud intervjuus heitis Kersti Kracht prokuratuurile ette vähest kompetentsi ja kallutatust. "Ükskõik, mida meie prokuratuur algatab, ei võta ma ühtegi asja puhta kullana. Sest ma tean ju, kui palju on fabritseeringuid ja õngitsemisi, kuidas kuulatakse telefonikõnesid pealt. Nagu teate, oleme Põhja- ja Baltimaades maailmas telefonikõnede pealtkuulamiselt "edukaim" riik," rääkis ta.  "Praktika on selline: näiteks algatatakse kriminaalasi rahapesu paragrahvi põhjal. Siis kuulatakse inimest kaks aastat pealt. Rahapesu paragrahv langeb ära, sest alust ei ole, aga sealt õngitsetakse midagi muud välja. Ja saadakse midagi sellist, milleks muidu pealtkuulamise luba ei antaks. See on selline väga pahatahtlik tegevus." 

Ta rääkis samas intervjuus ka õiguskaitseorganite kallutatusest. "On olemas mingid inimesed, kes on teinud teeneid mingitele erakondadele. Näiteks annetanud raha. Keegi tahab algatada kriminaalasja. On mitmeid näiteid, kus kogu aeg öeldakse [kriminaalasja algatamise avalduse peale prokuratuurist], et alust ei ole, samas aga näed, et teised samalaadsed asjad lähevad läbi," rääkis ta kaks aastat tagasi. 

Prokuratuur kahtlustab Kersti Krachti mõjuvõimuga kauplemises. Riigiprokuratuur kahtlustuse teiste seas  ka Ida-Virumaalt pärit Keskerakonna peasekretärile ja endisele riigihalduse ministrile Mihhail Korbile ja ka Keskerakonnale.

ERRi teatel leppsid Kracht ja kinnisvara arendajast ettevõtj Hillar Teder riigiprokurör Taavi Perni sõnul kokku, et Kracht kasutab rahandusministeeriumis oma mõjuvõimu, et kinniavara arendusprojekt Porto Franco laenutaotluse saaks positiivse otsuse. Altkäemaksu andmine jäi aga ära, kuna kaitsepolitsei pidas osapooled kinni. "Ühe kahtlustatava rolliks oli altkäemaksuandmisele kaasaaitamine ja teise mõjuvõimuga kauplemine," märkis ta.

Kahtlustuse mõjuvõimuga kauplemises sadi ka Keskerakond ja Ida-Virumaalt pärit Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb.  

Kahtlustus seisneb selles, et Teder ja Korb leppisid möödunud aastal kokku, et Teder annetab aasta jooksul Keskerakonnale miljon eurot ning Tederi poolt Tallinnas arendatav kinnisvaraprojekt Porto Franco saab sobiva hinnaga võimaluse juurdepääsuteede rajamiseks. 

Pern märkis, et tegemist on esialgsete kahtlustustega ja süüdistust pole ühelegi osapoolele esitatud. Võimaliku süüdimõistmise korral võib Tederit ja Krachti oodata kuni 10 aasta pikkune vanglakaristus.