EKRE tooks Ida-Virusse tagasi siit kogutud keskkonnatasud

EKRE Ida-Virumaa esinumbrilt Kersti Krachtilt võeti esmaspäeval ära 735 häält, mis Narva ühes jaoskonnas ekslikult tema kasuks loeti. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

EKRE esinumber Ida-Virumaal Kersti Kracht on pikalt olnud seotud väikeettevõtlusega ning leiab, et riik peab jõulisemalt toetama just väiksemate ettevõtete tegevust. Mitme teise parteiga sarnaselt leiab ta, et Ida-Virumaa peab senisest rohkem tagasi saama siit kogutud keskkonnatasusid. Samuti on ta kriitiline meie õigussüsteemi kompetentsi suhtes.   

Te olete Eestis aastakümneid olnud tuntud ärinaine. Kas teie puhul on tegu euromiljonäriga?

Euromiljonäriga kindlasti mitte. Kroonimiljonär aga olen olnud küll, jah. 1990. aastate keskel, kui ma oma esimese miljoni teenisin, oli see väga suur raha.

Praegugi on teie nimel registrite andmetel kümneid firmasid.

Need on jäänud vanadest aegadest. Aktiivselt tegelen praegu nelja oma firmaga ja mõned veel juurde. Viimased kaheksa aastat olen palju tegelnud oma firmade kohtuvaidlusega, mille positiivne pool on, et olen väga põhjalikult tundma õppinud Eesti kohtusüsteemi. 

Olete väga kriitiline meie õigussüsteemi suhtes. Mis teid siin häirib?

Prokuratuuri vähene kompetents ja kallutatus. Seal ei tohiks töötada inimesed, kes pole kunagi uurijana töötanud. See, et meil tulevad ülikoolist noored inimesed ja lähevad prokuratuuri tööle, on täiesti vale. Prokuratuuris peavad töötama ainult elukogemusega inimesed. Kui sa otsustad inimeste saatuse üle, peab sul olema nii elu- kui ka töökogemus. Vähemalt paarikümneaastane. 

Ükskõik, mida meie prokuratuur algatab, ei võta ma ühtegi asja puhta kullana. Sest ma tean ju, kui palju on fabritseeringuid ja õngitsemisi, kuidas kuulatakse telefonikõnesid pealt. Nagu teate, oleme Põhja- ja Baltimaades maailmas telefonikõnede pealtkuulamiselt "edukaim" riik. Praktika on selline: näiteks algatatakse kriminaalasi rahapesu paragrahvi põhjal. Siis kuulatakse inimest kaks aastat pealt. Rahapesu paragrahv langeb ära, sest alust ei ole, aga sealt õngitsetakse midagi muud välja. Ja saadakse midagi sellist, milleks muidu pealtkuulamise luba ei antaks. See on selline väga pahatahtlik tegevus.  

Võtame Danske panga rahapesujuhtumi. Juba 2012. aastal saatis Venemaa prokuratuur meie prokuratuurile selle kohta õigusabipalve. Mitte midagi ei juhtunud, öeldi, et Venemaa prokuratuuri ei saa usaldada. Kõik see oli teada, lehed kirjutasid, aga prokuratuur ei näinud midagi uurimisväärset.  

Teie seisukoha järgi on kohtud meil politiseeritud. Milles see väljendub?

Toon näite. On kaks ühesugust kohtuprotsessi, kus üks lõpeb nii, et üks pool võidab, teises samasuguses asjas sarnane pool aga kaotab. Samasugusel asjal võib olla täpselt vastupidine lahend. Kohtunikud, jah, on erisugused. 

Teine näide. On olemas mingid inimesed, kes on teinud teeneid mingitele erakondadele. Näiteks annetanud raha. Keegi tahab algatada kriminaalasja. On mitmeid näiteid, kus kogu aeg öeldakse [kriminaalasja algatamise avalduse peale prokuratuurist], et alust ei ole, samas aga näed, et teised samalaadsed asjad lähevad läbi. Lõplik instants otsustamise üle, kas kriminaalasja algatada või mitte, on ringkonnakohus. Kohtute kohta näide, kuidas rakendati kooseluseadus, mille kohta on rakendussätted vastu võtmata. See ongi poliitikasse sekkumine. 

Aga see ei räägi ju sellest, et süsteem on kuidagi politiseeritud?

See näitab, et mõned isikud on puutumatud, nagu teflonist − kõik jookseb maha, midagi ei juhtu. Te ju näete, kuidas paljud asjad jooksevad ummikusse. Me ju nägime, kuidas mingi 500 krooni pärast otsiti läbi Keskerakonna kontor Tallinnas ja sellest asjast ei tulnud mitte midagi. 

Kuidas teie kavatsete seda väidetavat politiseeritust muuta?

Meie idee on, et ei saa olla eluaegseid kohtunikke. See on vaieldav, kas on mõistlik kohtunikke iga viie aasta tagant välja vahetada. Küll aga peab kindlasti käima atesteerimine ja kontroll selle üle, mida kohtunikud teevad. Kui ikkagi on mingid kohtunikud, kellelt pidevalt tulevad otsused, mida ringkonnakohus ja riigikohus üle vaatavad, siis on selge, et küsimus on kohtuniku pädevuses.

Oleme selle poolt, et tuua sisse kõrgelt harituid ning neid, kes saavad vähemalt 3500 eurot palka ning maksavad Eesti riigis makse. Me ei arva, et peame tooma siia ukrainlasi. 

Kes seda kontrolli peaksid tegema. Poliitikud?

Poliitikud juhivad ministeeriume ja praegu alluvad kohtud justiitsministeeriumile. 

Aga kohtuvõim on siiski poliitilisest lahutatud, kuigi justiitsministeeriumi haldusalas.

Kus ta siis nüüd nii lahutatud on! Justiitsministeerium kannab ju kohtunikule palga üle ja kooseluseaduse rakendamisel pole nad küll lahutatud.  

Aga mida siis teha?

Kompetentsi on juurde vaja. Töötasin nõukogude ajal kohtusüsteemis. Siis kõik toimis ju! 

Kas EKRE tahab nõukogude aega tagasi?

Ei-ei.

Aga nõukogude ajal olid kohtud just politiseeritud. Võtke või poliitilised protsessid dissidentide üle. 

Dissidentide asi on midagi muud. Aga kui me räägime mingitest kuritegudest − ma ju nägin, kuidas töötas prokuratuur ja...

Ja SORVVO (Sotsialistliku Omandi Röövimise Vastase Võitluse Osakond) töötas ka hästi?

Olen ise kaubanduses töötanud ja ise ka SORVVOga kokku puutunud. Seal oli ka palju pahatahtlikke inimesi. Mõnikord on nii, et osa inimesi läheb teatavatesse organisatsioonidesse tööle selle pärast, et neile meeldib paha olla, nad tahavad kiusata ja õngitseda.

8 KÜSIMUST 

• Mitu häält Kersti Kracht Ida-Virumaal saab? 

3700.

• Kui palju hääli EKRE Ida-Virumaal saab? 

4900.

• Mitu protsenti hääli EKRE Eestis saab? 

23.

• Kui palju maksab Kohtla-Järvel korteri ruutmeeter nelja aasta pärast? 

130 eurot.

• Kui suur on nelja aasta pärast Ida-Virumaal keskmine brutopalk? 

1300 eurot.

• Kes on praegu Ida-Virumaa kõige mõjukam poliitik? 

Martin Repinski ja Yana Toom rebivad omavahel.

• Mis on viimase nelja aasta jooksul olnud Ida-Virumaa elu enim negatiivselt ja positiivselt mõjutanud sündmus? 

Negatiivses mõttes see, mis toimub poliitilisel tandril, eriti see, mis Narva volikogus ja Narva ümber üldse toimub. Aga positiivses mõttes mulle väga meeldib, kuidas arendatakse tööstusparke ning tööstust.  

• Mis on Ida-Virumaal teie lemmikkoht?

Mulle meeldivad kogu põhjarannik ja siinsed mõisad. Ka kaevandusmuuseum meeldib väga. 

EKRE leiab, et me ei peaks võõrtööjõudu sisse lubama. Eestis on praegu kohati tööjõupuudus. Kuidas te ettevõtjana hindate, kas võõrtööjõud on lahendus majandusele?  

Oleme selle poolt, et tuua sisse kõrgelt harituid ning neid, kes saavad vähemalt 3500 eurot palka ning maksavad Eesti riigis makse. Me ei arva, et peame tooma siia ukrainlasi. Suhtun sellesse väga negatiivselt, sest minu meelest on see natuke nagu orjatööjõu kasutamise moodi, sest neile makstakse ju väikest palka. Samuti võtab see eestimaalastelt töökohti. 

Ehitusettevõtjad ütlevad, et kui neil ei lubataks ukrainlasi siia tuua, siis jääks osa objekte Eestis üldse ehitamata või nende hind tõuseks veelgi suurematesse kõrgustesse.

Peaksime üldse vaatama, mis nende riigihangetega toimub. Igasugused mõttetud vähempakkumised, kus kogu aeg hinda alltöövõtjatele alla lüüakse − mina ei tea ühtegi suurt ehitusfirmat, kes praegu nullkasumiga töötab. Meie programm ütleb, et teeme 8-12 aastaga valmis neljarealised teed. See on koht, kus Eestisse peaks tagasi tulema see tööjõud, kes on praegu Soomes. Me peaks välja selgitama, mis meil töö efektiivsusega toimub. Eesti ehitaja saab Soomes kolm korda rohkem palka kui Eestis. Kus meil see vahe tekib, kui materjalide hinnad on samad? 

Kas olete sellest aru saanud?

Meil on mõningad kulud tohutult kõrged, kütus ja elekter on väga kallid. Me peame vaatama üle need sisendkulud, mis ettevõtja peab tegema − see, mis toimub meil elektri hinnaga, ei ole normaalne. Ettevõtted ei saa sellega normaalselt toota − see on nii kallis. Kui me räägime elektri börsihinnast, siis teine 50 protsenti tuleb sellele lisaks aktsiisi, ülekandetasude ja taastuvenergia tasude näol. Me peame elektri ja kütuse hinna alla saama, et ettevõtjad saaksid hakata inimestele rohkem maksma. 

Meil on 300 000 inimest, kes elavad suhtelises vaesuses, ja 44 000 on absoluutses vaesuses. Kui inimestele jääb rohkem raha kätte, siis need 300 000 ei vii seda raha panka, vaid see läheb kõik tagasi tarbimisse. 

Oleme kulutanud ka Euroopa Liidu raha täiesti mõttetute pehmete väärtuste, mingite konsultatsioonide ja teavitamiste peale. Kõik teised riigid meie lähipiirkonnas on arendanud tööstust. 

Teie valimislubadustes on sees, et lõpetate igasugused jutud Põxitist. Mida see tähendab? 

Meil on äärmiselt rumalad ametnikud ja poliitikud, kes ei saa aru, mida see Põxit tegelikult tähendab. See tähendab, et meid surutakse ostma Euroopast kallist energiat. 

Aga ehk on see Põxiti teema üle võimendatud? Kui me vaatame, kes seda toetavad, siis need on rohelised, kelle toetusprotsent on 1, siis mõned sotsid, kellel ei lubata väga erakonnas ka enam sellest rääkida. Turg paneb ju ise kõik paika.

Kui me kogu aeg räägime põlevkivienergeetika kokkutõmbamisest, siis peab olema hea alternatiiv. Me ei saa muutuda sõltuvaks Euroopast. Me oleme Euroopa Liidu ääremaa. Mis meiega siis juhtub? Meile söödetakse Euroopast asju ette ja meie neelame selle alla. See on täpselt sama, kuidas rootslased Eesti tekstiilitööstuse 1990. aastatel põhja lasid. Kõik osteti ära ja öeldi, et nad hakkavad siin arendama. Mis juhtus Sindiga, Kreenholmi ja sitsivabrikutega? Korraliku sisustusega vabrikud osteti ära, masinad müüdi vanarauaks, sest me olime konkurendid Rootsile. Sama on Põxitiga.

Rootsis läksid need tööstused ka ju kinni. Äkki oli asi hoopis selles, et Eestis hakkas elujärg liiga kiiresti paranema ja kulud hakkasid suurenema.  

Jah, tootmised viidi Malaisiasse ja Hiinasse, kuid praegu tulevad kõik sealt tagasi, sest see kvaliteet ei kõlba.  

Ametnikud peaksid olema eestimeelsed, mitte tampima ainult direktiive, mis Brüsselist tulevad. 

Teil on väga palju lubadusi, mis on seotud maksude alandamise ja investeeringutega. Alandada 25 protsenti käibemaksu, investeeringud teedesse, kõiksugu soodustused jne. Kust see kate tuleb?

Kui te võtate kokku selle, kui palju me arutult raiskame... Seesama 314 miljonit, mis läheb aastas erisugustele välisorganisatsioonidele liikmeksolemiseks, Aafrikasse nii palju, Kreekasse nii palju. Kui me vaatame selle rahakoti üle, siis seal on tohutult palju raiskamist. Riik on viimastel aastatel kasvanud nagu pärmitaigen. 

Ministeeriumides tuleb teha audit, mida nendega üldse pihta hakata, osa neist tuleks liita. Aga meil on ministeeriumide juures igasugused sihtasutused ja MTÜd, mis on puhas koalitsioonierakondade toiduahel. Seal on tohutult raha! Te ei kujuta ette!

Ei kujuta jah, palju seal siis on? Miljard?

Ma arvan, et isegi rohkem. 

Aga kuidas need MTÜd ja sihtasutused siis raha kulutavad?

Võtke lahti Innove koduleht [sihtasutus Innove tegeleb hariduse koordineerimisega, näiteks riigieksamite korraldamine, õpetajate koolitus jne − toim.]. See sihtasutus tegeleb sisuliselt sellega, millega varem tegeles haridusministeerium. Seal on tööl üle 300 inimese! Ja eelarve on tohutu. Lisaks pakuvad nad eraettevõtlusele konkurentsi, nad on hakanud ju kirjastama. Püha taevas! See on vaid üks näide. Tervise arengu instituudis on tööl 181 inimest. Mida nad teevad seal? Tervise arendamise osakond on samamoodi sotsiaalministeeriumis. 

Meil tehakse ministeeriumides väga palju paralleelset tööd, mis on seotud igasugu eurodirektiividega, ja seal on tohutu hulk inimesi, kes neid direktiive läbi vaatavad.

Kas olete analüüsinud, kui palju riigiaparaadi kokkutõmbamise pealt on võimalik kokku hoida?

Kuue aastaga 30 protsenti.

Mis see rahas aasta peale teeb?

Seda on raske öelda, sõltub, kust sa alustad. Oleme arvestanud, et esimesel aastal läheme oma lubaduste pinnalt miljardiga riigieelarves miinusesse. Me hakkame kõiki asju tegema järk-järgult. Näiteks suurinvesteeringut teedesse ei saagi teha kolme või nelja aastaga, sest me tekitame ju siis ehitusbuumi. Seda tuleb teha samm-sammult. Inimestele peab rohkem raha kätte jääma ja peame elavdama sisetarbimist, et väikesed tootmised saaksid elujõudu. 

Me peame vaatama, mis on turul atraktiivne. Näiteks seda, mis toimub mahetoodanguga, mis on ju Soomes ja Rootsis tohutult populaarne. Eestis saab näiteks oma maheporgand jõuludeks otsa, samas saab Rimist osta aasta ringi Rootsi maheporgandit. Eestis pole väidetavalt hoiustamistingimusi. Väiketööstustele saaks ehitada PRIA toetustega korralikud hoiulaod. Meil Eestis ei toodeta mahekana, maheparti, mahekalkunit. Ka maheveiseliha tootjaid on vähe, sest meie riik ei toeta seda. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib ning paneb jalga taha, mitte ei toeta. Riik peab hakkama toetama tööstust, sest tööstus loob lisaväärtust. Praegu jagame sadu miljoneid laiali, ilma et sellest mingit kasu oleks. 

Teie programmis on veel öeldud, et nõuate Venemaalt okupatsioonikahjude hüvitamist. Kui palju sealt on loota lisaraha? 

Seda ma ei oska öelda ja ma isegi ei tea, kas seda väga täpselt kokku on arvutatud. Praegu räägime ikkagi nendest maadest, mis olid Tartu rahu järgi Eesti omad, aga nüüd on jäänud Venemaale. Ma arvan, et okupatsioonikahjude kokkuarvutamine pole lihtne.

Aga neid teemasid te Ida-Virumaal tehtavas kampaanias millegipärast ei puuduta. Kas see on teadlik valik või on lihtsalt nii juhtunud?

Mina suuremalt jaolt vastan küsimustele, mida mult küsitakse. Oleme käinud ka siinsete venelastega päris palju kohtumas ja minu käest ei ole nad üldse neid teemasid küsinud. Võib-olla ei taha ka nemad seda teemat puudutada.

Kas nad seda on teilt küsinud, miks tahate mittekodanikelt võtta õiguse hääletada kohalikel valimistel? 

Ei ole. Meil on jäänud halli passi omanikke 80 000. Arvan, et inimestel peab olema motivatsioon kodakondsust taotleda.  

Olen käinud Narva kaubanduskeskustes inimestega kohtumas ja venekeelsed elanikud olid EKRE suhtes väga positiivselt meelestatud.

Milliseid teie seisukohti siis toetatakse?

Vene rahvusest inimesed on kindlalt erisuguste nii-öelda peremudelite vastu, sest perekond ja abielu on ikkagi mehe ja naise vaheline. Massimmigratsioon venelastele üldse ei meeldi. Muidugi pooldavad ka kooseluseaduse tühistamist. Ja muidugi nad tahavad eesti keelt õppida. See, et meil on üle riigi järjekorras 120 000 inimest, kes tahavad eesti keelt õppida, näitab, et nad on ikkagi huvitatud.   

Teil on programmis lause, et hoolite kõigist Eestimaa inimestest. Miks te siis näiteks tahate taga kiusata samasoolisi paare, keelates neil oma kooselu seadustada ja lapsi adopteerida? 

Me ei keela neil oma kooselu seadustada, see on praeguste seaduste järgi täiesti võimalik. Oleme selle vastu, et samasoolised inimesed abielluvad. Abielu on mehe ja naise vaheline liit. Meil pole vaja uut seadust, et inimesed saaksid koos elada, ma mõtlen siin kooseluseadust. Olen süviti õppinud psühhholoogiat ja olen kindlalt selle vastu, et samasoolised paarid hakkavad lapsi adopteerima. Sest isegi rohkem kui geenid mõjutab lapsi keskkond. Selles keskkonnas kasvavatest lastest tulevad elustiililt samasooliste suhete pooldajad.

Ükski teadlane seda ju ei kinnita. 

Võin teile kinnitada, et meeste seas on kindlasti omasooiharate seas selliseid, kellel on kaasasündinud hälve. Naiste puhul on osa lesbisid sellised, kes on meestes pettunud. Kui me hakkame seda soodustama, siis väga paljud inimesed, kes pettuvad vastassoos, hakkavad mängima neid igasuguseid kooseluseadusi ja kõike muud. 

Samasooliste paaride puhul olen näinud kõrvalt tohutuid tülisid. Meeste ja naiste vahel on ka muidugi peretülid, aga need tülid, mis samasooliste vahel jooksevad, on täiesti kohutavad. Me ei saa mingil juhul hälbeid seadustada.

Kas mustanahalised NATO sõdurid kõlbavad Eestit kaitsma? 

Mina arvan, et kõlbavad. Nad on NATO sõdurid.

Aga te ei taha ju mustanahalisi siin eriti näha? 

Kui nad tulevad siia, õpivad või teevad midagi muud ja lähevad ära, siis on hästi. Aga me kindlasti ei peaks hakkama rasse segama. See on jälle see massimmigratsiooni teema, et Aafrikas on palav ja võtame neegrid vastu. Ei võta. 

Dave Benton elab Eestis, on toonud meile ainsa "Eurovisiooni" lauluvõistluse võidu, kasvatab siin üles oma lapsed. Mis teil selle vastu on?

Kui tulevad üksikud, väljapaistvad ja targad inimesed, siis usun, selle vastu ei ole kellelgi midagi. Aga kujutage ette, kui sadadel miljonitel Aafrikas on liiga palav ja nad kõik siia tulevad, mis siis Eesti riigist saab? Eestlasi on nii vähe, et me peame ennast kaitsma. Me ei saa minna kaasa selle tohutu liberaalsuse ja globaliseerumisega.

Mis on siis tõupuhta eestlase põhitunnused teie definitsiooni järgi? 

See, kes räägib eesti keelt, kes on sündinud Eestis, kellel on vanemad eestlased...

Minul ei ole mõlemad vanemad eestlased, kas ma pole eestlane? (Erik Kalda) 

Muidugi olete, kui teil on Eesti pass, te räägite eesti keelt ja austate Eesti põhiseadust. Siin on kaks asja, sa kas oled eestlane või eestimaalane. Kui halli passi omanik võtab Eesti kodakondsuse, maksab makse ja on lojaalne Eesti riigile, see on normaalne.

Mis teid Ida-Virumaale kandideerima tõi?

Ma olen poliitikas väga pikalt olnud ja Ida-Virumaale oli vaja kompetentsi, kuidas korraldada valimiskampaaniat. See pole lihtne.  Aga minu juured on ka Virumaal, minu esimene teadaolev esivanem oli Rägavere mõisa aidamees.

Aastaid on räägitud, et Ida-Virumaale on vaja toetust, raha ja programme. Mida teie arvates oleks siin vaja teha, et elu paremaks läheks?

Eesti riik on elanud natuke Ida-Virumaa arvel. Kui võtta kas või need keskkonnatasud, mis siin makstakse. Palju sellest Ida-Virumaale tagasi on tulnud? Peaaegu mitte midagi pole tulnud. See on häbematus. Ma ei tea, kas siin pole osanud maavanemad või siit valitud saadikud Ida-Virumaa eest seista. 

Vaadake, kuidas Yana Toom korjab siit hääled kokku ja läheb lõpuks Euroopa Parlamenti. Aga Ida-Virumaa jaoks saab midagi ära teha, kui sa istud riigikogus või mõnes ministeeriumis. Sa ei saa mitte midagi teha, kui istud seal europarlamendis. Seal saad ainult eurodirektiive toota ja Põxitile hagu alla panna. 

Aga mille peale seda raha oleks mõistlik kulutada, kui keskkonnatasud siia tagasi suunata? 

Ida-Virumaal on ju arengukavasid, mis on kohalike inimeste koostatud. Kui ma olen küsinud, et mis neist arengukavadest on saanud, on öeldud, et neid pole  rakendatud. Tuleb neisse vaadata ja välja selgitada, mida kohalikud inimesed tegelikult tahavad. Narvas tuleb hakata eesti keelega tegelema, muidu jäävad noored inimesed ilma korraliku hariduseta, sest venekeelset kõrgharidust Eestis ei ole.