JUHTKIRI Mis terendab meie turismile?

Meresuu veekeskus. FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Nädal aega on veel oodata jäänud koroonapiirangute lõdvendusi, mis justkui on ja ei ole ka. Olulisim neist on algklasside õpilaste kooli lubamine, samas kui vanemate klasside lapsed peavad endiselt teadmata ajani kodus õppima. 

Turismiettevõtjatele on koroonameetmete vabamaks laskmine pigem kosmeetilist laadi. Nagu ka laupäevasest Põhjarannikust lugeda sai ("Turismiettevõtjad: need koroonaleevendused meid suurt ei aita", Põhjarannik, 24. aprill), ei rutta suurem osa söögikohtadest oma õueala avama, kuigi 3. maist on see lubatud. Ei näe avamisel mõtet ka mitmed hotellid, kui spaa ja restoran ei tööta.

Ida-Virumaa turismitööstus on Eestis üks rängemini kannatada saanuid. Esiteks seetõttu, et sügisel rakendati järsu nakkuse tõusu tõttu siin kõige esimesena rangeid piiranguid. Lisaks kõigele on üle aasta juba sisuliselt kinni idapiir, mistõttu on täielikult ära kukkunud vene turistid. Aga neid oli näiteks 2019. aastal kõigist ööbimistega maakonna külastajatest üle neljandiku. 

Lähikuud on meie turismiettevõtjatele võtmetähtsusega ning kui suveks saab piirangud maha võtta, on loota kiirele kasvule, kuna tõenäoliselt on pikka aega koduseinte vahele surutud inimesed tavapärasest aktiivsemad siseturismi turgutama. Vähemalt näitas seda eelmise aasta kogemus. Mis aga saab sügisel, oleks liiga kauge ennustada. Kõik sõltub sellest, missugune on selleks ajaks epideemiline olukord nii Eestis kui maailmas tervikuna. Ent seda ei oska praegu öelda ka kõige targemad eksperdid.     

Tagasi üles
Back