:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
/nginx/o/2025/05/23/16865793t1h83ab.jpg)
Ida-Virumaa inimesed ütlevad, et asjad lähevad paremaks ja paistavad lootusrikkamad, mis sellest, et teisel pool piiri on vahetu naaber märatsev hull, võttis peaminister Kristen Michal kokku oma kogemuse Ida-Virumaal sel nädalal veedetud kahest päevast.
Mida tahaksite peaministrina öelda neile inimestele, kes rivistusid 9. mail Narva jõe äärde ja elasid tuliselt kaasa vastaskaldal toimunud putinistliku Venemaa propagandakontserdile?
Ma saan aru, et teisel kaldal toimuva vaatamine võib olla ka kurioosne turismiatraktsioon. Ma ise oleks läinud samal ajal raekojaplatsile Anne Veski ja nublu kontserdile.
Millega te oleksite meelitanud inimesi jõe äärest raekojaplatsile?
Ma ei taha olla terav. Aga ütleksin ausalt, et kui vaatad üle jõe ja see nagu tõmbab, aga millegipärast sinna minna ei taheta, siis ju ikka teatakse, mis seal teisel poolel viletsamat on.
Ma kahtlustan, et need inimesed justkui igatseks sellist elu [nagu on teisel pool piiri], vaatavad aeg-ajalt sinnapoole otsiva pilguga või esindavad seda vaadet, aga ei taha tegelikult sinna minna. Nad tahavad olla Euroopa Liidus ja Eestis ning nautida kõiki hüvesid.
Millegipärast ka need inimesed, kes ühismeedia gruppides ja kommentaariumides kirjeldavad Venemaad tohutult hea riigimudelina, mis võitleb Lääne mandumise vastu, nagu nad seda kirjeldavad, ja kõike muud, ometigi ise ei taha sinna minna. Nemadki mõistavad, et elu siin on parem, vabam ja mõnusam.
Eestis esindab vabaduse ja liberaalsuse vaateid väga hästi Reformierakond. Narvas ja ka Ida-Virumaal on Reformierakonna toetajaid vaid mõni protsent [Kantar Emori poolt reedel avaldatud andmetel 3 protsenti]. Miks on niimoodi läinud?
See tuleneb mõneti ka meie erakonna profiilist. Me oleme ikkagi parempoolne erakond, mis tähendab orienteeritust majandusele ja ettevõtlusele, nagu ka praegune valitsus. Me oleme vabadust hindav erakond.
Kas siis Narva inimesed ei hinda vabadust?
Reformierakond on ka tugeva rahvusliku joonega. Põhiseaduse muutmine [Venemaa kodanikelt valimisõiguse äravõtmine kohalikel valimistel] ei oleks juhtunud, kui me poleks seda otsustanud. Samamoodi eestikeelsele haridusele üleminek oli minu veetud. Ma ütlesin seda juba 2017. aastal, Keskerakonna esindaja ütles siis, et see tekitab rahvustevahelist vaenu. Nad ütlesid, et see peaks olema vabatahtlik. Pange tähele, 10-15 aasta pärast ütlevad kõik, et oli väga hea, et see nüüd tehtud sai.
Praegu see võib olla ka üks põhjus [miks Reformierakonna toetus Ida-Virumaal on väike]. Aga meil on vaja eeskätt ka kohapeal kasvada. Erakonnad ei ole midagi kõikehõlmavat. Nad on ikkagi demokraatia mehhanismid ja erakonnad püüavad kasvada uute inimeste liitumise teel.
Reformierakond on teatavas muutuses, me liigume ikkagi ideoloogiliselt selles suunas, kus oleme ka varem olnud, Andrus Ansipi ja Siim Kallase ajal. Me liigume tsentrist paremale, liberaalsema ja vabama ühiskonna suunas. Vahepeal me liikusime ikkagi tsentrisse ja väga vasakule koos sotsidega. Ma ütlen seda täiesti häbenemata. Ilmselt toimub praegu teatav valijate nihe, mis võib tähendada ka ajutist reitingu kõikumist. Aga ma arvan, et aasta-paari pärast on pilt päris hea.
Milline tulemus sügisel toimuvatel kohalikel valimistel võiks Reformierakonna jaoks Narvas olla?
Ma kindlasti ei hakka ennustama. Aga me toetame kõiki arukaid inimesi, kes tahavad siin Narvas kandideerida, ja kindlasti meie omi ka.
Kaitseväebaasi rajamine Narva ning Frontexi juhtimis- ja koolituskeskuse toomine Narva on kindlasti olulised sammud. Aga milliseid riigiasutusi veel tasub Tallinnast Ida-Virumaale üle tuua, et riigi kohalolek siin suureneks?
Me panustame tööstuse kasvu ja üks näide on riigi poolt kaitsetööstuspargi rajamine Lüganuse valda. Ma ei luba midagi ette. Kui kõik kaitsetööstusettevõtted mahuvad Pärnumaale ära, siis Ida-Virumaale seda ei tule, aga valmistame ette, et saaks ka siia tulla.
Oluline on, et RMK [riigimetsa majandamise keskus] sõlmis VKGga [Viru Keemia Grupp] hea tahte lepingu, et kui Ida-Virumaale tuleb Eesti ja kogu regiooni kõige moodsam puidu keemilise väärindamise tehas, siis nemad aitavad seda toorainega kindlustada. Sellistele asjadele kaasaaitamine toob inimesi siia, raha tuleb, jõukus kasvab, töökohti tuleb.
VKG juht Ahti Asmann on rääkinud ka seda, et loomulikult tuleb tegelda uute asjade arendamisega, aga kas samas on mõistlik kunstlike poliitiliste otsustega tappa praegu toimivat põlevkivitööstust, mille turg võib iseenesest aja jooksul välja suretada. Kas tasub kirjutada näiteks energiamajanduse arengukavasse, et Eesti lõpetab hiljemalt 2040. aastal põlevkiviõli tootmise, kui samal ajal maailmaturul on sel kaubal nõudlust ning see toob tulu nii inimestele kui riigile.
Jah, seda debatti võib seoses arengukavaga pidada. Põlevkiviõli puhul on probleem pigem selles, kas nad suudavad tehnoloogiat niimoodi uuendada, et vähendada saastemäära. Aga seda ei saa muidugi ka välistada.
Milline oli kahe päeva jooksul teie suurim avastus Ida-Virumaal?
Nii ettevõtjatega kohtumisel, Narva eesti gümnaasiumis kui ka Narva muuseumis käies jäi mulle silma ülipositiivne tulevikku vaatav hoiak. Käid maailmas ringi ja paljudes kohtades seda ei ole. Aga siin ütlevad inimesed, et asjad lähevad paremaks ja paistavad lootusrikkamad, mis sellest, et naaber on märatsev hull.