Keit Kasemets: kriisid on ka selleks, et neist õppida

Keit Kasemets, Euroopa Komisjoni esinduse juht Foto: Sander Ilvest / Postimees

Selle aasta emadepäeval, 9. mail tähistame ka Euroopa päeva. On juba teine Euroopa päev keerulistes oludes. Vaktsineerimine kogub hoogu ja viiruse levik on Eestis pidurdumas, kuid kriis ei ole veel kaugeltki läbi.

Seni on see toonud Euroopale keerulisima aja pärast II maailmasõda, palju kriitikat ja rahulolematust. Ühiskonnad on suletud, majanduslangus seninägematu.

Aga on ka edulugusid. IT sektor on välja pakkunud kiireid lahendusi elu ümberkorraldamiseks. Rahvusvahelises koostöös tehti vaktsiini väljatöötamise kiiruse maailmarekord. Vaktsiini tootmisvõimsuste suurendamine Euroopas ja üheskoos tehtud vaktsiinihanked võimaldavad suve lõpuks vaktsineerida Euroopas 70% täiskasvanutest.

Vaatamata esialgsetele suurtele erimeelsustele ja omapäi tegutsemisele, on Euroopa Liidu riigid hoidnud kriisis kokku.

Euroopa rohelise tõendiga, mis kinnitab vaktsineerimist, koroona läbipõdemist või negatiivset testi, saab pandeemia lõpuni Euroopa Liidus reisida praktiliselt samamoodi kui enne kriisi algust. Kui viirus lõplikult taandub, pöördub Euroopa tagasi tavapärase vaba liikumise juurde ja tõendit pole enam vaja.

Ja mis on ehk isegi kõige tähtsam. Vaatamata esialgsetele suurtele erimeelsustele ja omapäi tegutsemisele, on Euroopa Liidu riigid hoidnud kriisis kokku. Kaootiline piiride sulgemine on asendunud koordineeritud otsustega, kuigi paljud riigid piiravad tervishoiu hädaolukorra kaalutlustel riiki sisenemist.

Kuigi vaktsiini on kõigil puudu, otsustasid riigid aidata neid, kes vaktsiinidoose rahvaarvuga võrreldes esialgu vähem tellisid. Nii sai Eesti lisaks 42 000 doosi, mida juba praegu süstitakse.

Pandeemiast tingitud majanduskriisi leevendamiseks lepiti kokku uues eelarves ja taastekavas, millest Eesti saab üle 6 miljardi euro. Võimalikuks osutus see vaid seetõttu, et netomaksjad olid nõus võtma rohkem kohustusi. ELi rahast ostetakse Eestis vaktsiine, toetatakse testimist ja tervishoiusektorit laiemalt.

Taas on saanud Euroopas selgeks, et üheskoos leitakse paremad lahendused kui igaüks ainult enda eest väljas olles. Kuid kriisid on selleks, et neist õppida. Keerulistes oludes tulevad välja nõrgad kohad, mida rahulikumatel aegadel parandada.

Euroopa Liit on loonud Euroopa tuleviku konverentsi, et eurooplastega arutada, mida tuleks olulistes valdkondades edaspidi teisiti teha. Digiplatvormil www.futureeu.europe.eu on kõigil võimalik oma ettepanekuid teha. Ka jätkavad Jõhvis ja Narvas tegevust Euroopa Liidu teabekeskused (EuropeDirect), mis asuvad kaubanduskeskuses Tsentraal ja Kerese keskuses. Julgustan teid Euroopa-teemaliste küsimustega nende poole pöörduma.

Tähtpäevad on hea võimalus olnule tagasi mõelda. Aga ennekõike muidugi tähistada − kuivõrd praegused reeglid lubavad − ja tänada neid, kelle panus on eriti suur või kellel on iseäranis raske. Kutsun teid 7.-9. maini sõbra või perega orienteerumismängule, mis on Jõhvis ja Narvas Euroopa päeva puhul üles seatud. See on hea võimalus värskes õhus jalutada ning panna proovile oma teadmised Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kohta.

9. mail ehivad emadepäeva puhul mõlemat linna ELi ja Eesti lipu värvides lillevaibad. Üle 2000 potilille viime tänutäheks emadele, kes töötavad Jõhvi tervisekeskuses Corrigo, Narva haiglas ja Narva hooldekodus.