Saada vihje

GERMO SAAR Teiste pingutusi ei tohiks pilkamiste saatel alavääristada

Germo Saar, ettevõtja, Toila volikogu liige
Germo Saar, ettevõtja, Toila volikogu liige Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Meie kodukandis, siin Voka-Toila läheduses ja vallas üldiselt, on tekkinud viimaste aastate jooksul mitmetel inimrühmadel tugev ja, nagu siit-sealt näha, kainele mõistusele täitsa allumatu poliitiline erutus, mida rahuldatakse teiste inimeste tööd ja panust halvustades, avalikult pilgates ja näpuga näidates.

Saan aru, et suur motivaator selle taga on peatselt saabuvad kohaliku omavalitsuse valimised ning kui ise midagi päriselt teha ja realiseerida ei suuda, siis kõige õigem on halvustada nende panust, kes on pikka aega ja erinevates vormides meie kodukoha arengu heaks oma aega, teadmisi ja oskusi rakendanud.

Ma tänan kõiki, kes siin, Toila vallas ja tegelikult Ida-Virumaal üldse, oma kodu näevad ja piirkonda panustavad − aitäh!

Täpsemalt on luubi all praegu endiselt Toila eralasteaia lepingu lõpetamine, Toila gümnaasiumiastme sulgemine ning uue põhikooli- ja spordihoone rajamine, Voka kogukonnahoone ehitamine, Voka üürimaja rajamine kohaliku omavalitsuse osalusel ning kergliiklustee rajamine Toila ja Jõhvi vahele.

Kõik need teemad on siin väikeses vallas kuidagi väga valulikuks muutunud ja rühmituste jaoks ületamatuks reaalsuseks osutumas. Tundub, nagu tahetaks jätta mulje, et need, kes midagi siin vallas teevad, tahavad vallale ja selle inimestele halba.

Miks ma sellest kirjutan? Sest jube ohtlik on see, kui pime karjub, et igavene öö on saabunud, ja nägijad seda silmi kinni surudes uskuma jäävad. Teeme silmad lahti ja vaatame ikka ise, kas päikese käes on pime või lihtsalt pime ei näe.

Kõikidel nendel alateemadel, rasketel, kaalukatel ja kulukatel otsustel, mis selles vallas on tehtud, on põhjused. Siia ei mahu äratrükkimiseks minu isiklikud ega täpsemad ja analüütilisemad põhjused, kuid kokkuvõttes on nende ühised nimetajad uuenduslikkus, areng, investeeringute kaasamine, progress, hea elukeskkond, tahe, positiivsus ja usk paremasse homsesse.

Näiteks ei tea ma isiklikult kedagi, kes oleks tundnud rõõmu Toila eralasteaia sulgemise üle. Sellist rõõmu ei olnud, oli kurbus ja teadmine, et selles olukorras tehti vajalik otsus. Ühtlasi ei tea ma ka mitte ühtegi inimest, kes tunneks head meelt selle üle, et Toilast kaob ära gümnaasiumiaste. Kuid praegu näen ja kuulen, kuidas inimestel on hea meel, et Toila saab endale uue, tänapäevase põhikooli- ja spordihoone. Mul on hea meel selle üle, kuna ka mina püüan oma vaadet ja suhtumist hoida avatuna ja positiivsena.

Küll aga ei meeldi mulle üldse, kui inimesed hakkavad oma arvamusega vähemusse jäädes teisi halvustama ja süüdistama. Tuuakse näiteid, mis loovad vaenuliku keskkonna meie enda inimeste jaoks. Tekkinud on nähtus, kus kõik teavad, kuidas sul läheb, kuigi keegi pole küsinud. Kui see "eestlane", kes siin piirkonnas oma elukest seni on elanud, käib ja kaagutab, et nüüd, kui gümnaasiumiaste kaob, on meil siin russkii mir ja eestlusega on pekkis, siis tead, tule maa peale tagasi. See venelane, keda sina siin idas kardad, et tuleb "meie" kooli õppima − ta on üks täiega tore ja edumeelne inimene, peale selle on ta ka minu sõber ja tema lapsed on minu laste sõbrad. Ta on eestlane. Kui nüüd veidi ajaloos tagasi vaadata, siis palun saagem aru, et see integratsioon ja muud moodsad sõnad, väljendavad praegu seda, mida olnuks õigem teha 30 aastat tagasi. Aga ei tehtud, saad aru, ei tehtud, aga nüüd teeme. Ja olgu tehtud, on aeg.

Vokka on sel ja järgmisel paaril aastal koos üürimaja ehituse, mitmete kortermajade rekonstrueerimise ja Voka kogukonnahoone ehitusega planeeritud üle 10 miljoni euro. Ülitublid Voka inimesed! Ma tean, et Tartu ja Tallinna poole vaadates on see justkui nohu. Aga meie väikesesse Voka alevikku kümme milli! Uskumatu, tore, rõõmustav ja millist usku sisendav investeeringumaht. Ja siis käib trall selle üle, et võib-olla Vokka seda kogukonnakeskust ikka ei ole vaja ehitada.

Me panime oma ettevõttega Voka Toa ehitusse [praeguses rahvamajas − toim.] ca 16 000 eurot. Kui kuulsime, et maja läheb lammutusse, tuli muidugi motivatsioonilangus ja projekt jäi veidi soiku. Aga selle vana tondilossi asemele tuleb uus kogukonnamaja − kindlasti jah!

Vahel on nii, et kõik plaanid ei sobi ühe inimese või inimgrupi vaadete ja mõtetega. Aga see ei tähenda, et kõik ülejäänud on rumalad ja munapead.

Germo Saare arvamus ilmus esmalt tema Facebooki lehel, Põhjarannik avaldab selle autori nõusolekul.

Kommentaarid
Tagasi üles