Erik Gamzejev: paremat aega Ida-Virumaa uuestisünniks ei pruugi tulla

Erik Gamzejev, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lähemad kolm-neli aastat määravad, kas Ida-Virumaale õnnestub uus hoog anda või mitte. Riigivõimu kõrval on seejuures kaalukas osa idavirulaste endi otsustel, keda nad valivad end esindama kohalikes omavalitsustes.

Ida-Virumaa tulevikuga seotud teemad on praegu riigis rohkem tähelepanu all kui kunagi varem. Põhiline ajend on rohepööre ja Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist terenduvad sajad miljonid eurod. Esialgu avaldub see tähelepanu peamiselt eri sorti jututubades. Konkreetsust pole palju, tulemusi ammugi mitte. Aga külvi ootava põllu ettevalmistamine käib siiski hoolega ja see tõotab ka mingit saaki.

Kui suurt osa sellest, mida Ida-Virumaa on Euroopa kliimapoliitika tagajärjel juba kaotanud ja kaotab lähiaastatel veel, õnnestub korvata, on esialgu ebaselge. Aga positiivseteks muutusteks on eeldusi praegu varasemast enam.

Küllap saavad kõigi Eesti suuremate erakondade liidrid aru, et magades maha õigeaegse reageerimise Ida-Virumaale kliimapoliitikaga põhjustatud kahjude leevendamiseks, tuleb nüüd panustada vähemalt topelt. Tühje jutte Ida-Virumaa tohutust potentsiaalist ei võta enam keegi tõsiselt.

Suurte muutuste ajal saab aga tähtsamaks kui kunagi varem ka see, kui võimekas ja aus on Ida-Viru linnade ja valdade juhtimine.

President Kersti Kaljulaidi meelest tuleb Ida-Virumaal kutsuda ellu selline olemuslik muutus ja uus areng, mis teeks piirkonnast Läänemere pärli.

Selle loosungi sisulisteks mõõdikuteks on, kui palju ja kui kiiresti kahaneb Ida-Virumaal lähiaastatel tööpuudus, tuleb juurde uusi ettevõtteid, suureneb palgatase, kallineb kinnisvara ning paranevad üldine heaolu ja elukeskkond.

Headeks toetavateks märkideks on, et üha enam hakkajaid inimesi tahab Ida-Virumaal midagi suurt korda saata. Olgu selleks ligemale 60 ettevõtja kavatsus panna uued ettevõtted püsti Ida-Virumaa tööstusaladel. Või programmeerijate kooli loomine, aga ka Narva Kreenholmi kultuurikvartali rajamine, mis loodetavasti saab riigi toetuse.

Tähtis on, et see hea pealehakkamise energia, mis on kogunenud Ida-Virumaa sõprades, nii kohalikes inimestes kui selle kandi võlud ja võimalused alles hiljuti enda jaoks avastanutes, ei kuhtuks poliitilisse pealiskaudsusesse. Et esialgu lubab riigivõim omalt poolt kroonlühtrit, aga hiljem leiab, et küünal on ka piisavalt hea.

Nii on lähiajaloos läinud näiteks sisekaitseakadeemia ja ka mitmete riigiasutuste ületoomisega. Riik peab Ida-Virumaal oma ettevõtmistega olema veduriks, mis tõmbab ka ettevõtjaid ja kultuuritegelasi kaasa.

Suurte muutuste ajal saab aga tähtsamaks kui kunagi varem seegi, kui võimekas ja aus on Ida-Viru linnade ja valdade juhtimine. Paraku on mitmed neist kurikuulsad eelkõige oma arvukate korruptsioonilugudega, millest on tulnud selgelt ilmsiks, et mängu juhivad hallid kardinalid, kellele on esmatähtsaks oma klannihuvid. Need, kes väikese siseringi reegleid ei tunnista, tõrjutakse lihtsalt kõrvale.

Need ajad, mil kohalikud võimujõmmid otsustasid, kes saavad kuulekuse eest koha kooli, lasteaia või mõne teise munitsipaalasutuse eesotsas, peaks sügisel toimuvate valimiste järel jääma minevikku.

Nagu seegi, kui oligarhi heakskiidul ametisse saanud vallajuht võib kohe ametist lennata, kui söandab vallale teenuseid osutavaid tema firmasid trahvida kehvalt pügatud muru või halvasti hooldatud tänavate eest või kui mõne planeeringu või loa menetlemine ei kulge nõnda, nagu tema tahab ja vajab.

Sellise poliitika osalisel väljarookimisel on oma osa olnud nii kapol kui prokuratuuril. Selle eest, et see on pikka aega võimalik olnud, vastutavad aga ka erakonnad, kes on sellist käitumist soosinud ja sellega leppinud. Odavaks vastukaubaks on olnud eriluba, mis võimaldab nende erakonna lipul selles linnas või vallas lehvida.

Nii on muuhulgas silm kinni pigistatud ka siis, kui sama omavalitsus kasutab ohjeldamatult avalikku raha munitsipaalpropagandaks, tänu millele selline võim suuresti püsibki. Lähtutakse põhimõttest, et loeb vaid häälte arv valimistel ja pole tähtis, millised võtted on sihile viinud. Pealegi, milleks kulutada valmiskampaaniaks erakonna raha, kui on võimalik nii lihtsalt võtta selleks kohalikust eelarvest maksumaksjate raha.

Küsitluste põhjal on näha, et selline lähenemine ei tööta enam ka Ida-Virumaal nii hästi nagu varem. Üha rohkem kohalikke inimesi näeb seda läbi ja näitab muu hulgas trääsa ka Ida-Virumaal kaua suurelt domineerinud Keskerakonnale, kes on sellisele valitsemissüsteemile eelnevatel aastakümnetel oma rohelise tule andnud.

Ida-Virumaa tulevik sõltubki eelkõige kohalikest elanikest: kui ausad ja targad inimesed nad sügisel siinsete linnade ja valdade etteotsa valivad.

Paremat aega selle kandi uuestisünniks ei pruugi enam tulla. Kui praegu avanevaid võimalusi aga kehvasti kasutada, siis tõuseb kuhjuvate sotsiaalprobleemide lahendamise hind varasemast kordades suuremaks. Mitte ainult Ida-Virumaa, vaid kogu riigi jaoks.