Rahandusminister soovitas Eesti Energial peatada investeeringud kavandatavasse Enefit 280 põlevkiviõlitehasesse ning vaadata veel kord üle tehase tasuvusarvutused, seades kahtluse alla õlitehase rajamise otstarbekuse. Kindlasti ei ole õlitehasest loobumine asjakohane, sest tegemist on Ida-Virumaa arengu seisukohalt olulise projektiga.
Risto Kask: õlitehase ehitamisest loobumine ei ole asjakohane
Ei ole uudis, et Eesti Energia ja MTÜ Loodusvõlu õlitehase ehitusloa pärast kohtuvaidlusi peavad, kuid selles ei ole midagi erakordset − selliseid vaidlusi tuleb ikka ette. Mis puudutab rahandusministri soovitust üle vaadata ja uuendada uue õlitehase tasuvusarvutused, uuesti arvestada prognoosid ja kliimalepetest tulenevad asjaolud, siis see on kahtlemata märk, et soovitakse poliitiliselt sekkuda varem tehtud õlitehase rajamise otsustesse. Olgu veel kord üle korratud, et eelmine valitsus suurendas möödunud aastal uue õlitehase ehituseks Eesti Energia aktsiakapitali 125 miljoni euro võrra.
Rahandusministri soovitus üle vaadata ja uuendada uue õlitehase tasuvusarvutused, on kahtlemata märk, et soovitakse poliitiliselt sekkuda varem tehtud õlitehase rajamise otsustesse.
Kokku läheb tehas maksma hinnanguliselt 286 miljonit eurot, mis on Ida-Virumaa energeetikasektori arendamisel igati asjakohane ja vajalik. Seniselt põlevkivi kasutuselt, millest olulise osa moodustas põlevkivi elektrienergia tootmise eesmärgil kütmiseks katlasse ajamine, on vaja edasi liikuda. Tuleb leida uusi võimalusi põlevkivi väärindamiseks ning põlevkiviõli on üheks selliseks võimaluseks, milles on Ida-Virumaal olemas ka põhjalik kompetents.
Samas peab põlevkivi väärindamine käima käsikäes uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuga, et põlevkivi väärindamine oleks võimalikult keskkonnasõbralik ja efektiivne. Uus põlevkiviõlitehas on samm õiges suunas ka kliimaeesmärkide täitmisel, sest põlevkiviõli tootmise CO2 jalajälg on väiksem kui põlevkivist elektrienergia tootmisel: tänapäevaseid tehnoloogiaid kasutades on võimalik põlevkiviõli toota senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt. Põlevkiviõlil on olemas ka stabiilne turg, mis tähendab, et tootmine uues Enefit 280 tehases oleks jätkusuutlik ka majanduslikult.
Eraldi teema on piirkonda tekkivad töökohad ja Ida-Virumaa elanikele heaolu tagamine, mis ei ole sugugi väheoluline. Teadupärast on aastakümneid väldanud põlevkiviajastu Ida-Virumaa inimesi piisavalt karastatud ning suured tööstused neid ei hirmuta. Pigem on praeguses põlevkivisektoris palju neid, kes samas sektoris ühel või teisel moel hea meelega jätkaksid. Eesmärk peaks olema, et Ida-Virumaale tekib uusi töökohti juurde.
Meil tuleb järgnevatel aastatel leida rakendus sadadele, kui mitte tuhandetele inimestele, keda põlevkivi kasutamise intensiivsuse vähendamine puudutab. Ida-Virumaa vajab mitmekülgset ettevõtlussektorit: nii suurtööstust, tootmist, nutikaid väike- ja keskmisi ettevõtteid, iduettevõtteid kui ka innovaatilisi tegijaid, kes väärindaksid põlevkivi uutel ja keskkonnasõbralikumatel meetoditel.
Esimese astme kohtuotsus tuleb Enefit 280 põlevkiviõlitehase asjus 4. juunil. Olenevalt otsusest on juunis võimalik üle vaadata ka esmase õiguskaitse kohaldamine.
Seetõttu ei tasu praegu rääkida sellest, et õlitehase projekt ei ole perspektiivne või seda ei tule. Kindlasti äärmiselt mõistlik ja vajalik, et tehas tuleks.