Alates neljapäevast tuleb avalikes ruumides kanda maski

Alates neljapäevast on maskikandmine üle riigi kohustuslik avalikes ruumides, kus ei kontrollita sisenemisel, kas inimene on COVIDi vastu vaktsineeritud või mitte. Pildil olevad inimesed on Jõhvis Jewe keskuses asuva bussijaama ootesaalis. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Alates neljapäevast, 26. augustist tuleb kõigis avalikes siseruumides, kus ei kontrollita COVIDi tõendit, kanda maski.

Valitsus korralduse kohaselt peavad avalikes ruumides, kus COVIDi tõendit nõutakse, hakkama seda esitama kõik kliendid või üritustel osalejad. 

COVIDi nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides tuleb hakata kandma maski

26. augustist tuleb COVIDi nakkusohu suhtes kontrollimata avalikes siseruumides hakata kandma maski. Maski tuleb hakata kandma kõigis nendes avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumides, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal ja kus liigub palju inimesi, kes üksteisega iga päev kokku ei puutu. Need on ruumid, millesse sisenemisel ei nõuta COVIDi tõendit.

Eelkõige puudutab see kaubandus- ja teenindusasutusi, aga ka riigi- ja kohalike omavalitsuste asutusi. Näiteks tuleb maski hakata kandma poodides, apteekides, telekommunikatsiooniettevõtte või panga teenindussaalides, postkontorites, raamatukogudes, aga ka politsei- ja piirivalveameti, sotsiaalkindlustusameti või haigekassa teenindussaalides ning mujal.

Endiselt ei laiene maskikandmise kohustus alla 12-aastastele lastele või inimestele, kelle jaoks on kaitsemaski kandmine tervislikel põhjustel või muudel olulistel põhjustel ebamõistlik.

Maskikandmise nõue säilib ühissõidukites, kaasa arvatud rongid ja praamid. Samuti säilib maskikandmise nõue jumalateenistustel ja muudel avalikel usutalitustel, kus siseruumides osalejate arv ei ole suurem kui 50 inimest (välitingimustes 100) või on ruumi täitumus kuni 50 protsenti. Kui osalejate arv ületab neid piire, tuleb kontrollida inimeste nakkusohutust.

COVIDi suhtes kontrollitud avalikus ruumis peavad tõendi esitama kõik kliendid või osavõtjad

COVIDi tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või varem tehtud negatiivse testi tulemuse kohta tuleb 26. augustist hakata esitama alates 18. eluaastast enamikus korraldatud tegevustes.

See tähendab, et COVIDi tõend tuleb esitada sportimisel, treenimisel, noorsootöös, huvitegevuses ja -hariduses, täienduskoolituses ja täiendusõppes; spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel; saunades, spaades, veekeskustes ja ujulates; avalikel koosolekutel ja üritustel, sealhulgas teatris, kinos, kontserdil (k.a. kirikukontserdil), konverentsil; muuseumides ja näitusasutustes; meelelahutusasutustes; toitlustusettevõtetes kohapeal söömisel-joomisel. Kõikide osavõtjate  nakkusohutust tuleb kontrollida ka siis, kui tegevus või üritus toimub teenuse osutamise kohas, näiteks toitlustuskoha rentimisel või teatrietenduse tellimisel teatris. Samas pole COVIDi tõendit vaja esitada, kui siseneda toitlustusettevõttesse ettetellitud toidu kaasaostmiseks, kuid siis tuleb kanda maski.

COVIDi tõendit ei tule kontrollida piiramata territooriumiga väliüritustel.

Siseruumides toimuvate tegevuste korral on oluline lisaks tõendite kontrollimisele või testimisele tagada hajutatus ja desinfitseerimisnõuete täitmine.

Korraldajatel on kohustus kontrollida COVIDi tõendite kehtivust. Põhjendatud kahtluse korral tuleb inimeselt küsida isikut tõendavat dokumenti.

Korraldusega lubatakse koroonaviiruse testi tegemist ka apteekides, mis võimaldab kiirtestide tegemist rohkemates kohtades ja on inimestele lihtsamini kättesaadav. Apteekides enesetestimise sujuvamaks läbiviimiseks töötatakse täpsem korraldus välja terviseameti juhisena või täiendatakse terviseameti juhiseid enesetestimise kohta. Apteekides tehtud kiirtesti tulemus kehtib kuni 48 tundi ja seda saab kasutada ainult nendes kohtades, kus COVIDi tõend on siseriiklikult nõutud.

Haigestumus tõuseb kõigi maakondades peale Ida-Virumaa

Valitsus lähtus korraldusega kehtestatud piirangute puhul terviseameti hinnangust, milles terviseamet võttis arvesse koroonaviirusega nakatumise prognoosi, elanikkonna vaktsineeritust ja COVID-19 läbipõdenute arvu.

Hinnangus arvestatakse muu hulgas sellega, et deltatüve osakaal on Eestis üle 90 protsendi nakkusjuhtumitest ja selle tüve nakatamisvõime on 60 protsendi võrra suurem kui epideemia algul levinud koroonaviiruse alfatüvel. Samuti nakatavad deltatüve tõttu teisesed juhud kolmandaid juhte varasemast hõlpsamini.

Arvestades, et 19. augusti seisuga, kui valitsus võttis piirangute suhtes vastu põhimõttelise otsuse, oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 45,57 protsendil elanikkonnast, ei ole terviseameti hinnangul vaktsineerimise mõju võimaliku deltatüvest põhjustatava haigestumuse kasvu ärahoidmiseks piisav.

Maskikandmise kohustuse ja COVIDi tõendi esitamise nõue kehtestatakse tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamiseks. Arvestades COVID-19 leviku hetkeolukorda Eestis ja nakkusleviku prognoositavat tõusutrendi, mõjutab COVID-19 nakatunute ja haigestunute hulk tavapärast arstiabi kättesaadavust.

Haiglakohtade COVIDi koguressurss oli 21. augusti seisuga 204 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 48,5% (99 voodikohta). Haiglate COVIDi intensiivravikohtade koguressurss on 22 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 59% (13 voodikohta). Haiglate COVIDi üldravikohtade koguressurss on 156 voodikohta, millest COVID-19 patsiendid hõivasid 53% (82 voodikohta).

Viimase 14 päeva haigestumus on kasvanud kõikides maakondades, välja arvatud Ida-Virumaal. Kõrgeim juurdekasv on Valgamaal (139,4%), Jõgevamaal (136,8%), Saaremaal (90,9%). Kõrgeima haigestumusega piirkonnad on Võrumaa (477,2 / 100 000 in kohta), Põlvamaa (446,3 / 100 000 in kohta), Pärnumaa (385,2 / 100 000 in kohta), Tartumaa (341,8 / 100 000 in kohta), Jõgevamaa (316,4 / 100 000 in kohta) ja Raplamaa (303,5 / 100 000 in kohta).

Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee. Samuti avaldatakse uus korraldus Riigi Teatajas.