Korilastega metsas: isu ei saa kunagi täis

Sirle Sommer-Kalda
, ajakirjanik
Copy
Nii Tiina kui Ave eelistavad minna sügavale metsa, mis paljusid kohutab. Seal saab rahumeeli ja segamatult korjata.
Nii Tiina kui Ave eelistavad minna sügavale metsa, mis paljusid kohutab. Seal saab rahumeeli ja segamatult korjata. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Mina käin metsas puhkamas," ütleb üheksa lapse ema Ave Rannu, kes ei jäta marja- ja seenehooajal naljalt päevagi vahele. Kolme lapse ema Tiina Johannson veedab metsas terve puhkuse ja töö kõrvalt iga vaba hetke. "Minu hing puhkab metsas." Ühel kargel septembripäeval läheme koos seenerallile.

"Kõigepealt seened korvi, korvid autosse ja siis seljakotiga sohu," kõlab naiste plaan, kui pargime autod Agusalu soostiku veerele.

Esimesena komistame liivtatikute otsa, aga need jätame järgmistele. "Korjan neid seeneaja alguses, kui midagi muud veel ei ole," kommenteerib Ave.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles