Kas Ida-Viru õpilaste väljavoolule saab pidurit tõmmata?

Sisseastujate arv on Jõhvi gümnaasiumis igal aastal kasvanud, aga alati on noori, kes tahavad end mujal proovile panna, ütles Tatjana Ait. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Alanud õppeaastal asus maakonnast väljaspool gümnaasiumis õppima ligi 150 idavirulast; mujalt tuli siia kümme korda vähem gümnasiste.

Kevadel Jõhvis põhikooli lõpetanud Kerli Tarum on üks neist, kes otsustas jätkata haridusteed mujal.

"Kaalusime läbi kõik variandid," rääkis ema Anne Tarum, kelle sõnul oli Nõo gümnaasiumisse astumine tütre soov.

"Ta tahtis, nagu paljud noored ikka, kodunt ära minna ja üks sõbranna õppis Nõos juba ees. Ütlesin, et kodus oleks palju kergem, aga ta jäi endale kindlaks. Mõtlesin, et mingu ja proovigu, võib-olla see õigustab end."

Anne Tarum hoiatas tütart, et Nõos saavad paljudest viielistest kahe-kolmelised. Sellest hoolimata tuli see tütrele ehmatusena.

"Põhikooli ajal tulid viied talle kergelt kätte. Matemaatika eksamil sai ta kooli parima tulemuse, aga Nõos sattus matemaatika abirühma. Selgitasin talle, et see on ka teistele löök allapoole vööd, nad olid samamoodi enne viielised, Nõos on lihtsalt õppetempo teine, üks kontrolltöö teise järel."

Anne Tarum lohutas tütart veel sellega, et parem olgu praegu kahed-kolmed, kui pärast riigieksamil halvasti läheb. "Nüüd on tütar maha rahunenud. Näen, et ta pingutab ja küll kõik saab korda."

Ennekõike omadele

Jõhvist läks mujale Eestisse kümnendasse klassi 21 noort. Vastu tuli viis.

Rapla neiu Claudia Vichmann valis Jõhvi gümnaasiumi meditsiini ja keemia valikmooduli pärast juba eelmisel aastal, sest tahab oma elu siduda meditsiinivaldkonnaga. "Seetõttu oli mul kindel mõte ja soov minna gümnaasiumi, kus on võimalus õppida meditsiiniga seotud valikaineid," rääkis ta.

Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait ütles, et meditsiin on üks populaarsemaid valikuid. "Meil õpib üks tüdruk, kes kolis kümnendas klassis perega Viimsisse elama ja üheteistkümnendas tuli poole õppeaasta pealt tagasi just nimelt meditsiini mooduli pärast."

Mujalt tulijate arvu tõsta pole riigigümnaasiumi juhi sõnul siiski eraldi eesmärk. "Kõigepealt peame haridust pakkuma omadele, et nemad ei peaks mujal endale koolikohta otsima. Samas ei saa ka eeldada, et kõik kodukohta jäävad. Arusaadav, et mõned noored tahavad end mujal proovile panna."

Samas täheldab Ait trendi, et liikumine maakonna sees on suurenenud. "Kui algul mujalt maakonnast meile eriti õpilasi ei tulnud, siis nüüd tuleb nii Toilast, Kiviõlist kui ka Narvast. Geograafia üha laieneb ja see on ainult positiivne."

Samal ajal hoiab Jõhvi gümnaasium sidet nende noortega, kes õpivad näiteks Nõos. "Kaasame neid oma projektidesse, saadame neile infot, et nad teaksid, et on alati meile oodatud ja Jõhvi pole neid unustanud."

Sisseastujate arv on Jõhvi gümnaasiumis igal aastal kasvanud. "Juba kolmandat aastat valisime noori ja tänavu jäi iga teine meie gümnaasiumi ukse taha," ütles Ait.

Tema sõnul on riigigümnaasiumide mõte pakkuda noortele rohkem valikuid.

"Minu eesmärk on, et valik oleks suur ja lai ning need valikud oleksid nii tugevad, et saaksime tunda uhkust. Kindlasti me ei taha pakkuda ainult reaalsuunda − selliseid koole juba on. Soovin, et kõik meie noored leiaksid just selle suuna, mis neid huvitab," ütles Ait.

"Kui me ei võtaks välisüliõpilasi, oleksime puhtakujuline konnatiik," ütles Marek Sammul. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Ida-Viru kutse- ja kõrgharidus meelitab aina rohkem välismaalasi

Ida-Virumaa kutsehariduskeskusse ning Tartu ülikooli Narva ja Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžisse tuleb üha rohkem õppijaid nii mujalt Eestist kui ka piiri tagant. Narva kolledžis ulatub mittekohalike osakaal juba 60 protsendini.

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses asus 1. septembril ametit õppima üle 1600 inimese, neist umbes kümme protsenti tuli siia teistest Eesti maakondadest või välismaalt. 28 välismaalase seas on enamik Venemaa, Ukraina või Valgevene kodakondsed, kes on end Ida-Virumaale sisse kirjutanud, et siin kutseharidus omandada.

"Selle valikuga laieneb nende karjääri- ja töölesaamise võimalus mitte ainult oma kodumaal, vaid ka mujal ja saab vaadata nii läände kui itta. Meilt saadud kutsetunnistus maksab üle maailma," selgitas kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets.

Välismaalased toovat värsket mõtteviisi

Tartu ülikooli Narva kolledži 186 esmakursuslasest on väljastpoolt Ida-Virumaad 110, nende seas 38 välistudengit. "Umbes 60 protsenti on mujalt ja nii see peabki olema," ütles direktor Marek Sammul.

"Kolledž peab küll täitma regionaalset rolli, aga sellest üks osa on ka see, et toome maakonda väljastpoolt õppijaid ja värskendame sedasi meie noorte maailmapilti. Kui me ei võtaks välisüliõpilasi, oleksime puhtakujuline konnatiik. Vaja on erineva mõtteviisiga inimesi, et mõte töötaks sellisel tasemel, nagu ülikoolis töötama peab," lisas ta.

Välistudengite arv kasvab aasta-aastalt. "See ei tule tühja koha pealt. Oleme selle nimel tööd teinud ja see kannab vilja," tõdes Sammul.

Näiteks avas kolledž vene keele õpetamise magistriõppekava, mis pakub huvi ka välismaalastele. "Narva venekeelne keskkond raskendab küll kohalikel noortel eestikeelses keskkonnas läbi lüüa, aga teisest küljest tuleb see keerata trumbiks. Venekeelset keskkonda tuleks müüa neile, kes tahavad vene keele selgeks saada."

Mujalt tulnud tudengeid jagub Narva kolledžis kõigile kolmele suunale: keeleõpetaja, noorsootöö ja infotehnoloogia.

"Kõige rohkem võtame tudengeid vastu keeleõpetaja rühma (õppida saab nii eesti, inglise kui ka vene keele õpetajaks). Plaanime laiendada ka oma infotehnoloogia õpet, mõeldes õiglase ülemineku tellimusele, ja see tuleb ilmselt suuresti välisüliõpilaste arvelt."

Seda põhjusel, et õppijate arv maakonna gümnaasiumides ei kasva ja osa abituriente ei suuda kesise eesti keele oskuse tõttu Eestis kõrgharidust omandada.

"Ei ole haruldane, et meile tuleb välismaalt üliõpilane, õpib aasta eesti keelt ja tema keeleoskus on parem kui mõnel meile õppima pürgival kohalikul. See on iseenesest nonsenss, kui sa oled 10-12 aastat õppinud eesti keelt ja ikka ei oska. Mul on neist noortest lihtsalt kahju, sest nende valikud on ahtamad," ütles Sammul.

Huvipakkuv eriala, mida mujal ei õpetata

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž pole siiani välistudengeid sihikule võtnud, küll aga pidevalt kasvatanud mujalt Eestist õppijate osakaalu: 102 esmakursuslasest on neid üle kolmandiku. Põhjuseks on näiteks huvipakkuv eriala, mida mujal ei õpetata, võimalus saada tasuv töökoht või parem kontakt õppejõududega, mis on võimalik tänu väikestele õpperühmadele.

Suurimat huvi Ida-Virumaast kaugemal pakub keemiatehnoloogia eriala.

Keemiatehnoloogia programmijuhi Antonina Žguro hinnangul on keemiainseneri kutse muutunud populaarseks, sest keemiatehnoloogiad on tänapäeval väga laialdaselt kasutuses: keskkonnakaitses, keskkonnaseisundi taastamises, energia tootmises, süsivesinike töötlemises, mineraalväetiste, plasti, ravimite ja toiduainete tootmises.

Eristumine võib kasuks tulla

Ida-Viru haridusklaster Hariduskopter töötab selle nimel, et meelitada siia rohkem õpilasi teistest maakondadest ja tõmmata pidurit oma noorte väljavoolule.

"Iseenesest on tore, kui noored lähevad väljapoole maakonda, saavad kogemusi ja tulevad tagasi. Samas kui nad lähevad nii vara, siis pole naasmine kuigi tõenäoline, kuna side on jäänud lühikeseks. Soovime haridusklastriga näidata, et Ida-Virumaa pakub väga häid võimalusi ka gümnaasiumihariduse omandamiseks ja selleks ongi riigigümnaasiumid maakonda loodud," ütles haridusklastri koordinaator Kerda Eiert.

Üks võimalus on mõelda eristumisele. Kerda Eiert, kes haridusklastri juhtimise kõrval töötab Toila valla haridusspetsialistina, rääkis, et see on korduvalt teemaks olnud.

"Oleme Toila vallas palju mõelnud, kas meie gümnaasiumil peaks olema oma rosin, mis kutsuks väljastpoolt tulijaid. Oleme jäänud siiani kahtlevale seisukohale. Kui aga vaadata, kuhu noored lähevad, siis väga selgelt ikkagi kallaku peale, näiteks Audentese spordigümnaasiumisse ja Nõo gümnaasiumisse. Võib-olla peaks tugevate suundade peale kogu maakonnas tõsisemalt mõtlema?"

Ida-Virumaal tervikuna tuleb veel Eierti hinnangul tegelda õpetajate järelkasvuga. Näiteks viimasel kevadel värbasid maakonna haridusasutused ligi 130 töötajat. Ligemale viiendik tööpakkumistest oli mõeldud eesti keele ja kirjanduse, eesti keele kui teise keele ja keelekümblusõpetajatele.

"Vajadus eesti keele õpetajate järele on väga suur ja meie enda inimestest jääb puudu," ütles Kerda Eiert.

Et järgmisel kevadel võidaks Ida-Virumaa mujalt õpetajaid juurde rohkem kui tosin, on Eierti sõnul oluline kokku panna motivatsioonipaketid, mida haridusasutused ja omavalitsused saaksid välja pakkuda.

"Peame olema järgmisel kevadel valmis näitama, miks peaksid õpetajad mujalt siia tulema. Motivatsiooni teemaga tegeleb praegu ka riik eesti keele tegevuskava luues ja meie saame teha oma ettepanekuid."

Eiert ütles, et ühekordne stipendium võiks olla üks osa paketist, aga mitte ainus.

"Kui küsisime eelmisel aastal õpetajatelt, mis paneks neid mõtlema Ida-Virumaale tööle tulekule, tõid paljud välja vaba aja teema. Vaba aja sisustamise võimalustele peaksid omavalitsused rohkem mõtlema, sest kui inimene tuleb mujalt, peab tal olema ka pärast tööd midagi teha."

Eiert nimetas ühe hea võimalusena koostööd Eesti riigiametnike klubiga, et rohkem haridustöötajaid leiaks sinna tee ja saaks osa klubi vaba aja tegevustest. "Lisaks sellele tuleks otsida veel mitmesuguseid võimalusi, kuidas haridustöötajatel muuta ka pärast tööpäeva aega mõnusaks ning süvendada nende kogukonda kuulumise tunnet."