Narvas ei tahetud kohtumisel filmimeestega sõda puudutada

Piirilinna elanikega said Kirill Käro ja Andres Puustusmaa hõlpsalt ühele lainele. Oma osa mängis selles külaliste sõbralik huumor. Pisut paksemaks muutus õhk saalis aga siis, kui jutt liikus praegu Ukrainas toimuvale. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Kirill Käro ja Andres Puustusmaa kohtumine Narva linnarahvaga täitis pea kolmveerandi Tartu ülikooli Narva kolledži paarisajakohalisest saalist. Lõviosa huvilistest moodustasid noored, kuid peale nende oli saalis arvukalt keskealisi ning ka vanema põlvkonna esindajaid. Paljud võtsid kokkusaamist kui kultuurisündmust: kino- ja teleekraanilt tuttava ja neid kõnetava filminäitleja nägemine kahtlemata huvitas narvalasi.

Piirilinna elanikega saadi hõlpsalt ühele lainele. Oma osa mängis selles külaliste sõbralik huumor. Pisut paksemaks muutus õhk saalis aga siis, kui jutt liikus praegu Ukrainas toimuvale. Sõjateema on miski, mille üle kuigi meelsasti arutleda ei taheta. "Ma olen Eesti kodanik. Võib-olla see meeldib teile, võib-olla mitte," kõneles Puustusmaa, püüdes viia juttu sõjakoledustele ja oma tõekspidamistele, milles ei leidu õigustust süütult hukkuvatele lastele ega muule sõjaga seotud vägivallale. Vastuseks filmilavastajale kõlas saalist ka üksik repliik: miks ta sellest räägib, tuldi ju kultuurikohtumisele.

Lõpuks ikkagi räägiti. Ja saadi vastused nii mõnelegi küsimusele, millest, tõsi küll, suurem osa sõjaga seotud ei olnud.