KARMO KURVITS ⟩ Kooli ülim eesmärk on õpetada heaks inimeseks olemist

Karmo Kurvits arvestab, et ta on Järve kooli eesotsas paar-kolm kuud, kuni ministeerium leiab koolile uue direktori. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Paar nädalat tagasi sai Kohtla-Järve Järve kooli direktori kohusetäitjaks 38aastane Karmo Kurvits, kes on jõudnud oma elus juba kümme aastat juhtida Võru gümnaasiumi ja pälvinud presidendilt noore haridustegelase preemia. Kahjuks jääb ta Kohtla-Järvele suure tõenäosusega vaid mõneks kuuks, kuni haridusministeerium leiab koolile uue "päris direktori". Samas püüab ta kaasa aidata, et Järve kool saaks võimalikult hea direktori.

Kuidas juhtus nii, et tulite Võrumaalt Kohtla-Järvele kooli juhtima?

Augusti alguses andsin ma Võru gümnaasiumis teatepulga üle. Olin töötanud seal kümme aastat ning selle kooli koos meeskonnaga loonud ja seda juhtinud. Tundus, et kümne aasta järel on õige aeg uuteks väljakutseteks ja muudatusteks. Ma arvan, et üks kool ja koolipere vajab mingi aja möödudes uut juhti. See hetk oli käes.

Seejärel olin vaba. Võtsin aega puhkamiseks ja oma pere jaoks. Asusin ka Tartu ülikoolis õppima muutuste juhtimist ühiskonnas. Läksin taas ülikooli, sest mu viimastest akadeemilistest õpingutest oli möödas juba üle kümne aasta ning tundsin vajadust uuesti õppima minna.

Ühel päeval tuli telefonikõne, kus öeldi, et suure tõenäosusega on Kohtla-Järve Järve kooli vaja direktori kohusetäitjat. Kuna helistajaks oli minu endine tööandja (Võru gümnaasium on nagu ka Järve kool riigikool), kellega mul on olnud väga hea suhe ja usaldus, siis ma tundsin, et ma ei saa ära öelda. Tundus, et see oli ka selline väljakutse, mis mind tol hetkel kõnetas. Mõned päevad pärast seda telefonikõnet olin juba siin, Kohtla-Järvel.

Otsustasite seega väga kiiresti.

Jah. Kuna ma olin tööturul vaba, siis olin kindlasti valmis aitama, niikaua kui uus koolijuht saab ametisse.

Kas olete mõelnud, et võib-olla hakkab teile siin Kohtla-Järvel nii meeldima, et konkureerite ka ise Järve kooli direktori konkursil?

Praegu on mul teadmine, et olen siin ajutiselt, kuni uue direktori ametisse asumiseni. Ma loodan, et see leiab aset paari-kolme kuu jooksul.

Ma olen kooliperele ja ka koolipidajale öelnud, et ma olen siin ajutiselt. Tunnistan ausalt, et mul on juba järgmise aasta varakevadeks kokkulepped tehtud, mis tingivad selle, et hiljemalt järgmise kalendriaasta alguseks mu töö siin lõpeb. Aga elus ei saa midagi välistada. Mul võivad oma plaanid olla, aga elu teeb oma plaanid.

Karmo Kurvits sai riigigümnaasiumi juhiks 28aastaselt

• Karmo Kurvits on õppinud Tartu ülikoolis majandusteadust ja tema töömehe karjäär algas pangatellerina.
• Juba 22aastaselt siirdus ta õpetajaks Tartu kunstigümnaasiumisse, kus temast sai paari aasta pärast õppejuht. 27aastaselt oli ta Eesti ühe tuntuma kooli, Miina Härma gümnaasiumi õppejuht.
• 28aastaselt asus ta juhtima Võru riigigümnaasiumi, mille eesotsas oli ta kümme aastat kuni tänavuse aasta augustini. 2020. aastal pälvis Võru gümnaasium Eesti aasta kooli tiitli.
• 2016. aastal stažeeris Kurvits kuu aega koolijuhtimist Inglismaal Grimsbys Ormiston Maritime Academys, kus kogetu on ta põhjalikult talletanud oma blogisse "Kurvits Inglismaal".
• 2017. aastal pälvis Karmo Kurvits Eesti presidendilt Kersti Kaljulaidilt noore haridustegelase preemia. Võru linn tunnustas teda tänavu linnapea vapimärgiga.
• Tänavu septembris asus ta Tartu ülikoolis õppima muutuste juhtimist ühiskonnas.
• Alates tänavuse aasta 21. septembrist on ta Kohtla-Järve Järve kooli direktori kohusetäitja.

Milline kokkupuude teil varem Ida-Virumaaga on olnud?

Viimane kokkupuude oli selle aasta alguses, kui ma olin Narva Paju kooli direktori mentor eestikeelsele õppele üleminekul. Puutusin rohkem kokku Narva koolidega. Aga mul on väga head tuttavad ja kolleegid ka Jõhvi gümnaasiumis, Kohtla-Järve gümnaasiumis ja Narva eesti gümnaasiumis.

Kui palju te jõudsite kiire otsuse tegemise eel saada pilti sellest, milline kool Järve kool on?

Eks ma vaatasin ja uurisin, mis on avalikult näha. Ja siis tuligi jah-vastus.

Millised teie esimesed muljed nüüd vähem kui kahe Kohtla-Järvel oldud nädala põhjal on?

Veel on hästi raske öelda. Poolteist nädalat on läinud sisseelamise tähe all, tutvun inimestega ja püüan aru saada, kuidas asjad siin toimivad, millised eesmärgid ja plaanid on.

Samas kool on kool. Õpilased õpivad ja õpetajad püüavad nii hästi õpetada, kui vähegi võimalik on.

Võruga võrreldes on kindlasti erinev see, et Järve kool on küll eestikeelne kool, aga suurem osa õpilastest on venekeelsetest peredest. Kui palju see asjaolu muudab kooli juhtimist ja mida peab direktor seejuures arvestama?

Piirkondlikku eripära peab arvestama ja keel on samuti üks selline eripära. Aga ma tunnistan ausalt, et koolimajas liikudes ei ole ma pannud vene keelt tähele. Minu jaoks on laps ja tema õpetamine olulisem kui see keel, mida ta põhiliselt kasutab ja räägib.

Võruga võrreldes on põhiline erinevus, et see siin on põhikool, mitte gümnaasium. Olen küll Võru gümnaasiumi kõrvalt poolteist aastat direktori kohusetäitjana juhtinud ka erivajadustega laste Kammeri põhikooli [Tartumaal], mis on samuti riigikool. Põhikooli õpilastega on mul selle kaudu kogemus olemas. Tõsi, kui Järve koolis on üle 300 õpilase, siis seal oli pisut alla 40, aga kuna nad olid erivajadusega, siis tunnetuslikult oli nende hulk samaväärne kui siin koolis.

Millise tarkuse te Narva Paju koolis direktori mentorina enda jaoks kõrva taha panite, mis on tähtis, et üleminek eestikeelsele haridusele õnnestuks võimalikult sujuvalt?

Tähtis on ühtne arusaam ja hoiakud. Kui inimesed saavad aru, miks, kelle jaoks, millal ja kuidas. Kui see, milline on igaühe roll ning mida see igaühe jaoks võib tähendada, on inimlikult paika loksunud ja inimestega on suheldud ja selgitatud, siis on ju tegelikult kõik võimalik. Seda ma kogesin, et tuleb jõuda igaüheni, sest igaühel on mingisugune lugu ja mingi väljakujunenud hoiak, mis teda tagasi hoiab või paneb sellesse üleminekusse ettevaatlikult või lausa negatiivselt suhtuma. Aga koolijuhi ülesanne ongi jõuda selle inimeseni.

Hariduses ongi põhiline töö inimestega. Ükskõik, millised suured muudatused või sõnumid kusagilt ja kelleltki tulevad, peab arvestama, et see tuleb viia inimesteni.

See puudutab nii õpilasi, õpetajaid kui ka lastevanemaid?

Absoluutselt. Kool on väga põnev koht, kus me räägime väga erinevatest sihtrühmadest. Ma mõtlen, et kui Eesti koolijuhti tahetakse järjest enam võtta kui tippjuhti, siis see on õigustatud, sest väga paljud teiste alade tippjuhid ei pea nii erinevate sihtrühmadega iga päev tegelema ja suhtlema.

Miks te pärast majandusteaduste õppimist noorelt, 22aastaselt, kooli tööle läksite? See ei ole üldse tavaline, pigem alustavad selle ala inimesed äritegemist.

2008. aastal alustasin ma tõesti Tartu kunstigümnaasiumist. Võib-olla on see seotud mu lapsepõlve ja minu perega. Minu ema on terve elu töötanud lasteaias õpetaja ja direktorina. Hariduse pisik ja väärtustamine on võib-olla temalt minule kandunud.

Lapsepõlves mängisin ma kodus hästi palju kooli. Mängisin, et olen õpetaja, tegin ise õppematerjale ja andsin mängult tunde teistele lastele. Võib-olla sealt see tuli, et juba ülikoolis õppimise ajal läksin õpetajaks tööle ja järk-järgult sain õppejuhiks ja seejärel koolijuhiks. Haridus on muutunud minule südamelähedaseks.

Kui ma suvel omal soovil Võru gümnaasiumist ära tulin, siis mõtlesin esialgu, et võiks valdkonda vahetada. Aga siin ma olen! Järelikult haridus on lähedane.

Mis teeb teie kogemuse põhjal ühest inimesest hea koolijuhi?

Minu arvates on hea koolijuht väga hea enesejuhtimise oskusega. Kui ta oskab ennast analüüsida, mõtestada, väljendada, hoida, anda ja jagada, siis on tegelikult ka koolis kõik paigas. Kui oled hea inimene. Kool tähendab minu jaoks tööd inimestega. Kui suudad endaga hakkama saada ning aktsepteerid ennast ja toimetad harmooniliselt, siis see kandub ka kooli.

Ka Narva eesti gümnaasiumi direktor Irene Käosaar, kes valiti nädal tagasi Ida-Virumaa aasta õppeasutuse juhiks, ütles, et kooli juhtimisel on kõige tähtsam olla hea inimene...

Just. Mis see kool muud on kui inimeseks olemise õpetamine ja paneme selle juurde sõna "hea". Ülim eesmärk on, et me õpetame heaks inimeseks olemist.

Koolijuhtide põhilisi peamurdmisülesandeid on heade õpetajate saamine oma kooli. Kuidas seda teha, eriti kui kool ei asu Tallinnas või Tartus?

See on hästi kompleksne ja keeruline teema. Ma arvan, et igaüks − koolijuht, õpetaja, lapsevanem või muu kooliga seotud inimene − võib mõelda, mida saab tema selleks ära teha. Kõik, mida õpetajatest ja oma koolist räägime, mõjutab seda. Rääkimata õpetajate palgast, karjäärimudelist ja kohaliku omavalitsuse toetusest. Igaühe sõnumid ja käitumine mõjutavad kokkuvõttes seda, kas inimesed tahavad kooli tööle tulla või mitte. Väga raske on ühte asja välja tuua.

Te olete Äripäevas mõned aastad tagasi kirjutanud, et Eesti tulevik järgneva 25 aasta jooksul sõltub sellest, millised on 400 koolijuhti, kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja Tartut. Mida te sellega täpsemalt silmas pidasite?

Mõte oli selles, et kui hakata kooli investeerima, siis tuleb alustada koolijuhtidest. Ma arvan, et seda järk-järgult ka tehakse. Koolijuhtide uus põlvkond on vaikselt peale kasvamas. See roll ja vastutus, mis on Eesti koolijuhil, on väga suur.

Kuivõrd keeruline on koolijuhina eriti väiksemas kohas harjuda sellega, et iga su tegemist ja käitumist pannakse tähele?

Minu jaoks ei ole see kunagi teema olnud. Ma elan oma elu täpselt nii, nagu ma elan. Püüan olla alati eeskujuks. Ma ei mõtle, kes mind parajasti vaatab ja jälgib pärast kella viit ja enne kella kaheksat. Ma olen see, kes ma olen, ja ma ei võta väljaspool tööaega mingit muud rolli.

Mida te selle paari-kolme kuu jooksul, mil te Järve kooli juhite, tahaksite korda saata?

Mul on kaks eesmärki. Esimene on hoida kool stabiilselt toimivana. Minule on oluline, et õpilased saavad õppida ja õpetajad teha oma tööd. Kõik ülejäänud selle ümber − koolijuht, tugipersonal, vanemad − peavad seda protsessi ja koostööd toetama. Et oleks töö- ja õpirahu.

Teiseks, kui mul on vähegi võimalik kaasa aidata, siis tuua majja uus direktor ja tema suurem ülesanne koos ministeeriumiga on uue koolimaja ehitamine.

Millised soovitused Järve kooli eelmine direktor Tarmo Post teile kaasa andis?

Tema põhisõnum oli, et kohtle seda kooli õrnalt ja hellalt, aga kindlalt.

Pika ajalooga Järve koolil ehk Kohtla-Järve eesti koolil on selles linnas ka Eesti kultuuri hoidmisel tähtis roll. Mida kavatsete kogukondlikus tegevuses ette võtta?

Kool tähendab ikka väga tähtsat osa kogukonnast. Eks ma natuke veel avastan, mis roll on sel koolil selles olnud, millised on kogukonna ootused ja millised suhteliinid siit läbi jooksevad. Mulle jääb see avastamisrõõm. Kui ma saan pildi ette, kuhu ma sattunud olen, siis tõenäoliselt on kohe ka aeg ära minna, sest tuleb uus koolijuht.