ASEKANTSLER EDA SILBERG Enamik Ukraina põgenikke soovib jääda Eestisse

Copy
Eda Silberg on veendunud, et eestikeelsele haridusele üleminek on küll ülioluline, kuid see ei lahenda kõiki lõimumisprobleeme, mis Eestit ees võivad oodata.
Eda Silberg on veendunud, et eestikeelsele haridusele üleminek on küll ülioluline, kuid see ei lahenda kõiki lõimumisprobleeme, mis Eestit ees võivad oodata. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Suurem osa Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke soovib jääda Eestisse elama, sest mida kauem kestab sõda, seda rohkem need inimesed meie riigis kohanevad, ütleb kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg Põhjarannikule antud intervjuus. Ta lisab, et meil pole mõtet kulutada auru neile paarikümnele protsendile venekeelsest elanikkonnast, kes pole Eestis mitmekümne aasta jooksul kohanenud, vaid tähelepanu tuleb suunata noortele ning neile, kellel on valmidus siinsesse ühiskonda sulanduda.

Kui palju on ligi kolm aastat kestnud sõda Ukrainas mõjutanud Eesti lõimumispoliitikat?

Lõimumispoliitikat ennast ta oluliselt mõjutanud ei ole. Küll aga on sõda kaasa toonud enneolematult suure põgenikevoo, millega me enne arvestada ei osanud. Meie õnn on see, et rakendasime kohanemisprogrammi uussisserändajatele juba aastast 2015. Meil olid kõik need meetmed olemas, mida, tõsi, tuli küll kohendada ja natuke muuta seadusandlust. Aga üldjoontes võib öelda, et meie lõimumispoliitika on toetanud ukrainlaste kohanemist.

Tagasi üles